Kuidas Farmi-Kallest päris maamees sai

Puust postkastid said kaunistuseks ja kaitseks taimekatuse. Foto: Mihkel Maripuu

Omaaegse tuntud saate järgi Farmi-Kalle hüüdnime saanud Kalle Talvi sattus saarele elama tegelikult üsna juhuslikult, kuid nüüd on nii tema kui ta elukaaslane Heli Hahndorf suured Hiiumaa patrioodid.

Paistab, et Hiiumaale ja sealsetele inimestele meeldib Talvi ka - Sarveküla on endise pealinlase tehtud puukujusid täis ja neid jagub kaugemalegi.

Sellist imet pole küll varem nähtud, et prügikonteinerite hoidmiseks nii uhke hoone püsti pannakse. Majake valmis küll Pühalepa valla tellimusel, kui vaevalt et ametnikud midagi sellist loota julgesid. Pakendimaja on ühtlasi bussipeatus, kus halva ilma korral varju saab otsida.

«Ega kõik pea klassikaliselt kandiline ja sile olema, võib ka metsast leitud looduslikest puudest ja servamata laudadest teha,» selgitab Talvi. Uskumatu, aga kogu see ilu valmis kahe nädalaga.

Veidi eemal tee otsas ilutsevad massiivsed puust postkastid - samuti Kalle Talvi looming. Neid sai esialgu tehtud kolm, sest just nii palju oli teeotsi, kus inimesed elasid. Varem oli iga tee otsas oma kirjakast, aga Talvil hakkas ühel päeval kahju haigete jalgadega postiljonist, kes pidi mitme tee vahel liipama, ja ta otsustas kirjakastid ühte kohta kokku tuua.

Neljas postkast on teistest veidi eemal ja sel on oma lugu jutustada. Nimelt tuli piirkonda üks pere juurde ja Talvi leidis, et üks kast tuleks veel teha. Juhtumisi oli selle pere nimeks Veel ja nõnda kasti peale kirja saigi.

Peale selle on lähikonnas mitu originaalset keti otsas rippuvat puust külasilti, igaühel oma sõnum edastada. Üks neist hoiatab Sarvekülla sisenemise eest (pärimuse järgi elanud seal varem ohtlikud ja seadusele allumatud mehed) ja teine teatab, et olete seekord eluga pääsenud.

Kui Talvil aastaid tagasi Hiiumaal sõbra juures külas käies seal hirmsasti meeldima hakkas, otsustas ta endalegi saarel mingi püsivama paiga leida.

Korterimüügist saadud raha eest ostetud täiesti tühjale maatükile pani mees esialgu püsti saunamaja, kus ööbima sai hakata. Kuue aasta eest otsustasid nad elukaaslasega Tallinnas elamise alatiseks ära lõpetada ja saarele kolida. «See on hoopis teine maailm,» kiidab Talvi nüüd elukohavalikut.

Siin on võimalik piiramatult ringi hullata ka poegadel Lauril ja Aleksil, kes isaga kõikjal kaasas käivad ja juba vähehaaval ka abiks on. Samas möönab mees, et sellisesse kohta tulles tuleb ise ka töö välja mõelda. Nemad elukaaslasega said sellega hakkama ja on nüüd ise endale tööandjaiks.

Kalle teeb kõverat mööblit (nagu ta ise seda kutsub) ja ehitab puitmaju, Heli on rajanud Heltermaa sadamasse käsitöökoja, kus müüb muu hulgas ka enda tehtud, Hiiumaa seltside nimesid kandvaid seepe. Sarvekülas elavad näiteks pätakamehed, Kärdlas kohvilähkrid – kõik nad on nüüd oma seebi saanud.

Pähki talu krundil on nüüd juba neli palkhoonet ning neist ühes, mis sisustatud otsast lõpuni Talvi enda tehtud kõvera mööbliga, pakutakse ka külalistele majutust täiesti ainulaadses keskkonnas. Kogu sisustus – kapid, pingid ja voodid – on ise tehtud ja huvitava kujuga. Õues on mõistagi puujändrikest tehtud mööbel, kiiged ja isegi samas stiilis välikäimla. Suitsusaun on samuti oma kätega tehtud ja lõhnab hästi nii suitsu kui puidu järele. Elumaja hakkab aga juba väikseks jääma ja sellele on laiendus plaanis.

Veidi eemal on aga kerkimas eriti suurtest palkidest romantiline hoone, mis samuti külalismajaks mõeldud. «See tuleb täiesti erakordne,» lubab mees.

Küsimusele, millal ta puhkab, vastab Talvi, et ei puhkagi, sest üks töö ajab teist taga. Saarel elamise kohta ütleb ta, et see on hea, et midagi ei lõhuta ja erilisi turvameetmeid pole vaja. «Eks me selle raha, mis Leedole ülesõidu eest peame maksma, hoiame niiviisi kokku,» lausub ta muigelsui.