Kui eile alanud meedikute streigi ajal ei töötanud nelja Eesti suurima haigla n-ö polikliiniku osad, siis uuest nädalast võib streik jõuda ka haiglasse ehk uusi haigeid enam haiglaravile ei võeta.
Streik võib jätta patsiendid haigla ukse taha
2. oktoober 2012, 08:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et streik paneb asjad liikuma,» ütles eile hommikul pärast streigi algust Tallinna arstide liidu juhatuse esimees Toomas Kariis.
Kui aga peaks minema nii, et haiglate liit ei tee hoolimata streigist ettepanekut läbirääkimiste pidamiseks, siis suurendatakse streigi mahtu. «Järgmisel nädalal võiks streik haarata ka statsionaarset (plaanilist haiglaravi – toim) tööd,» ütles ta.
Võimalikud toetusstreigid
Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul on eelkõige jutt sellest, et haiglatesse ei võeta enam juurde uusi plaanilisi haigeid. «Neid, kes juba haiglas on, koju ei saadeta,» lausus ta.
Rehemaa kinnitas, et juba haiglaravil olevad patsiendid saavad ka streigi laienedes ravi edasi ja ravimata ei jäeta ka erakorralisi patsiente. «Me ei ole veel lõplikku otsust teinud ja loodame, et äkki meiega hakatakse nüüd läbirääkimisi pidama ja jõuame mingile kokkuleppele,» lisas ta.
Täpsemalt selgub streigi laienemine statsionaarsele haiglaravile Rehemaa sõnul selle nädala teises pooles. Juba enne streigi algust oli aga teada, et järgmisest nädalast liituvad streigiga Pärnu, Viljandi, Kuressaare ja Narva haigla ambulatoorne osa. «Paar haiglat, Ida-Viru keskhaigla ja Valga haigla, on teatanud, et tahavad teha lühemaajalist toetusstreiki, aga need ei ole veel ametlikult välja kuulutatud,» rääkis ta.
Rehemaa kinnitas, et algul ei olnud streik plaanitud üleriigilisena. «Meie eesmärk ei ole patsientidele maksimaalselt ebamugavusi tekitada, vaid mõjutada neid, kes süsteemis otsuseid teevad. Me arvasime, et suurtes haiglates osaline töö peatamine on see, mis peaks eesmärki täitma,» märkis ta.
Tingimused ja tähtajad
Kui streigi algusest oli möödunud ligi seitse tundi, polnud haiglate liit ega sotsiaalministeerium arstide liiduga ühendust võtnud.
«See ettepanek, mille haiglate liit meile eelmisel reedel tegi, oli uue kollektiivlepingu ettepanek ja seda me ei saanud kuidagi vastu võtta. Meil on vaja läbi rääkida selle töötüli raames,» kinnitas Rehemaa.
Ta lisas, et arstide liit on alates eelmisest sügisest, kui nad esitasid uue kollektiivlepingu projekti, olnud valmis sellesse muudatusi tegema. «Ma ei tea, kust on levinud see arvamus, et kõik esitatud ettepanekud tuleb punkti pealt ka vastu võtta,» imestas liidu tegevjuht.
Rehemaa sõnul on punkte, millest meedikud võivad taganeda. «Samas on asju, millest me ei tagane,» toonitas ta.
Rehemaa lisas, et nad on valmis teatud nõudmistest loobuma ja mõne tingimuse puhul leppima kokku nende jõustumises kindlaks tähtajaks. «Aga seda ei ole võimalik otsustada, kui meiega ei hakata läbi rääkima,» tõdes ta.
Haiglate liidu juht Urmas Sule oli streigi võimalikust laienemisest rääkides enam kui napisõnaline. Tema sõnul peetakse kõikide osalistega, mitte ainult streikijatega, konsultatsioone, et aru saada, mis olukorras hetkel ollakse, ning järgmine kokkusaamine on planeeritud kolmapäevale: «Varem ei oska ma midagi selle kohta öelda.»
Sule lisas, et streigi võimalik laienemine ei ole midagi üllatavat, sest see on streigiteates kirjas. «Streigi olukorras võib olla palju erinevaid seisukohti: pole kunst neid välja öelda, vaid kunst on pärast need eri seisukohad ühtseks formuleerida. Katsume sellega tegelda nii palju kui võimalik,» rõhutas ta.