Pikaks ajaks üksi koju jäetud koerad teevad oma pideva ulgumise ja haukumisega naabritele meelehärmi. Asjatundjate sõnul on selle põhjuseks loomaomanike soovimatus oma koeri koolitada ja nendega tegelda, samuti teadmatus.
Igavlev koer teeb naabritele palju tuska
4. oktoober 2012, 11:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie poole pöördutakse üsna tihti murega, et naabri koer ulub või haugub. Täna (teisipäeval – toim) olen saanud neli sellist avaldust,» rääkis Tallinna munitsipaalpolitsei inspektor Kersti Matkur, kelle sõnul laekuvad need enamasti kortermajadest. «Aga oleme saanud avaldusi ka eramajade piirkonnast, kus koerad varahommikul hauguvad postiljonide peale.»
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme Annika Lepa sõnul leidub hulgaliselt põhjusi, miks koerad üksi olles ohjeldamatult hauguvad. «Näiteks hirm ja ahastus üksinduse pärast,» nimetas ta. «Koerad pole harjunud kodus üksi olema, st neid ei ole õpetatud üksi olema.»
Teiseks põhjuseks võib olla kaitserefleks, kui loom kuuleb kahtlast liikumist. «Tihtilugu omanikud õpetavadki koera haukuma, et koer annaks märku võõrast liikumisest. Koer aga ei ole valve- ja turvasüsteemi asendaja,» rõhutas Lepp.
Mõnikord võib põhjuseks ka olla igavus, sest sageli tegeldakse loomaga hommikul vaid mõne minuti, kuni ta oma hädad ära teeb, ning seejärel jäetakse loom kaheksaks-üheksaks tunniks üksinda koju.
«Selletõttu on loomal energia ülejääk ja korteris puudub tal igasugune tegevus. Mõni koer hakkab igavusest asju lõhkuma, teine haugub,» tõdes loomakaitsja.
Põhjuseks võib olla ka puudulik koolitus, sageli saab haukumiseprobleemi leevendada just koolitustel. «Koerad satuvad haukumisel n-ö tsüklisse ning ei suuda närviprobleemide tõttu haukumist lõpetada,» tõi Lepp näite.
Vahel võib põhjus olla ka füüsiline ja igaks juhuks soovitab loomakaitsja koera veterinaari juurde kontrolli viia.
Lepa sõnul tasuks haukuva ja ulguva naabrikoeraga hädas olevatel inimestel esmalt minna naabritega rahumeelselt ja sõbralikult vestlema, et probleemist teavitada.
Tihtilugu ei pruugi omanikud teadagi, kuidas koer nende äraolekul käitub.
«Paljud koostööaltid omanikud on väga tänulikud olnud, et naabrid on tulnud neid probleemist teavitama. See annab neile võimaluse hakata probleemiga tegelema ja lahendustele keskenduma,» rääkis Lepp.
Ka mupo ametnikul on olnud kogemus, kus omanikule tuli koera haukumine üllatusena.
«Soovitasime panna diktofoni lindistama ja kuulata, mida koer kodus teeb. Pärast omanik tõdes ise ka, et koer ulubki pool päeva,» tõi ta näite.
Samas soovitas ta inimestel meeles pidada, et normaalsuse piirides haukumine on koera loomulik käitumine. See on tema suhtlemine ja üks eneseväljendusviise.
Mupo inspektori Matkuri sõnul lähevad nemad pärast avalduse saamist teiste naabritega rääkima. Kui koera haukumine segab vaid üht naabrit, siis soovitab mupo naabritel omavahel kokkulepe saavutada. «Kui see häirib ka teisi naabreid, siis hakkame sellega tõsisemalt tegelema,» kinnitas ametnik.
Seadus lubab loomaomanikule määrata kuni 400 eurot trahvi, kuid mupo praktikas on senised keskmised trahvisummad jäänud 30–40 euro vahele.
Matkur ütles, et iga avalduse peale trahvi ei määrata, aga kui neid esitatakse järjest juurde ja olukord ei parane, siis ei ole ametnikel enam muud võimalust. «Ega trahv koerale ei mõju ja ulgumist ei lõpeta,» tõdes ta.
Matkuri sõnul pole paljud inimesed teadlikud sellest, et kui looma võtta, siis tuleb temaga ka tegelda ja pakkuda talle psüühilist pinget. «Ka koer tahab mõelda,» rõhutas ta.
Mupo töötaja sõnul pole Eestis seadust, mis ütleks, kui väikesele pinnale võib lemmiklooma võtta. «Võib võtta endale nii palju loomi, kui ise tahad, aga nad ei tohi hakata teisi häirima,» lausus ta.
Samas on mupo ametnikel tulnud tegelda juhtumitega, kus probleem pole mitte koera käitumises, vaid naabritevahelises tüli. «Pirital oli juhtum, kus naabrid tülitsesid omavahel aia ehitamise pärast ning üks neist leidis, et selle peaks rajama koeraomanik,» rääkis ta.
Jagelemine kestis kuid ja naaber püüdis koeraomanikule igati kohta kätte näidata. «Küll väideti, et loom ründab, haugub, ei salli naabreid jne. Lõpuks sai see asi sõbralikult lahendatud,» meenutas Matkur.