Mida maksab edasi õppida?

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AFP / Scanpix

Siin on Eesti esimene ja põhjalikem teejuht tulevikku: millele kulutada järgmised aastad, et pärast poleks piinavalt valus valede valikute pärast?

Enne kui otsustate, mida eluga pihta hakata, lugege algatuseks läbi see lause: ärge ärimeheks, juristiks ega ametnikuks küll püüelge.



Emad-isad, kes tahavad lastele parimat, võivad küll soovitada, et mingu nad pärast keskkooli lõpetamist õppima õigust, haldust või ärindust, aga nad ei tea, millest nad räägivad. Nad räägivad eilsest päevast.



Need kolm suurt valdkonda võivad kaugelt paista paljutõotavad – lõppude lõpuks on seal stuudiumi lõpetanuile terendavad palgad suuremad kui muudel elualadel –, ent üha raskem on noile kõrgepalgalistele töökohtadele maanduda. Sest need on langevad valdkonnad.


Neilt lehekülgedelt leiate lähituleviku perspektiivikaimad eluvaldkonnad. Sellised, mis peaks pärast tõeliselt iseseisva elu alustamist tagama võrdlemisi kindla töö ja leiva.



Arvud näitavad teed. Paljutõotavate ametite edetabeleid on seniajani koostatud igasuguseid, aga enamik on tuginenud n-ö kõhukoopatundele. See siin tugineb kõige põhjalikumale ja vettpidavamale prognoosile, mida Eestis üldse leida võib.



Aluseks on riiklik koolitustellimus, mille esitab Eesti kõrgkoolidele haridusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, samuti ministeeriumide, omavalitsuste, kutse- ja erialaliitude ning ülikoolide ettepanekutest.



Aga siinne pingerida pole pelgalt selle tellimuse ümbertrükk. Kaugel sellest. Arter kutsus appi haridusministeeriumi töötajad Annika Tina, Tiina Annuse ja Karin Kloosteri, et üheskoos kõikvõimalikke algandmeid töödeldes ja analüüsides leida need eluvaldkonnad ehk õppesuunad, mis annavad edaspidi häid töölootusi, ja need, mille väljavaated ähvardavad kokku tõmbuda.



Lühidalt resümeerides sai vaadeldud, mis õppesuundadel on riigieelarvelistel kohtadel tudengite arv viimase 11 aasta vältel (kaugeim aeg, millest alates selliseid andmeid leidub) kõige rohkem suurenenud ja mis õppesuundadel vähenenud. Täielikuma pildi saamiseks sai võrreldud õpikohtade arvu muutust nii protsentides kui absoluutarvudes.



Kuna nende 11 aasta jooksul suurenes riigieelarveliste kohtade arv 27 protsenti, sai igaks juhuks ka kontrollitud, milline on riigieelarveliste õpikohtade arvu muutus seda tõsiasja arvestades.



Miks arvestada ainult riigieelarvelisi kohti, mitte aga neid tudengeid, kes õpivad oma raha eest? Aga seepärast, et kui näiteks 4000 noort ihkab saada suhtekorraldajaks ja on valmis selle oma, vanemate või panga taskust kinni maksma, ei tee meeletu huvi suhtekorralduse vastu seda eriala põrmugi perspektiivseks. Pigem astub paari aasta pärast tööturule hulk noori, kel pole oma kutsevalikuga midagi peale hakata.



Piiritagune kogemus. Kõrvaloleva info hulgas on ühe olulise näitajana märgitud ka lõpetajate arvu suurenemine viimase 11 aasta vältel. Annika Tina sõnul on see võimalikest näitajatest parim, mis annab kaudegi aimu, kui paljud on endale järelikult ka töö leidnud.



Kuna üleilmastuvas maailmas muutub hariduse omandamisel järjest kaalukamaks rahvusvahelise kogemuse saamine, on ära toodud ka andmed selle kohta, kui palju on viimase kuue aastaga vastava õppesuuna tudengid saanud enda piiri taga koolitamiseks riiklikke stipendiume. Need andmed annavad küllap mõneti ettekujutust valdkonna globaalsest läbilöögivõimest.



Loomulikult on tähtis, kui palju valitud eluala tulevikus sisse tooma hakkab. Selle kohta pärinevad paraku värskeimad andmed nelja aasta tagusest ajast, mil küsimust uuris Eesti Pank.



Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et kõige perspektiivikamad valdkonnad on loodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmine ja ehitus. Igast kümnest riigieelarvelise koha üliõpilasest õpib neli just neil aladel.



Kui aga vaadata kõiki praegusi üliõpilasi, nii riigieelarvelisi kui neid, kes õpingute eest peale maksavad, siis igast kümnest neli õpib sotsiaalteadusi, ärindust ja haldust. Iseasi, mida nad oma haridusega edaspidi peale hakkavad.



Selleks et paari aasta pärast mitte sama küsimuse ees seista, ongi soovitav süüvida siinseisse andmeisse. Nende põhjal valikuid tehes on lootust, et tulevik tuleb kardetust helgem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles