Kolm vääramatut põhitõde maakivimüüri ehitamisest

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üks OÜ Eesti Kivi omanikest Priit Raudkivi ütleb, et nii maakivimüüri renoveerimisel kui ka selle täielikul uuesti ehitamisel on kolm rusikareeglit, millest kinni pidada.

«Need reeglid on kivide pesemine, kokkusobitamine ja vuukimine. Kõige tähtsam neist on pesemine. Kivid peavad olema puhtad, muidu ei ole kogu tööl ei nägu ega tegu. Üldpilt oleks inetu – kivid jäävad valgeks või jääb juurde hallikas toon,» tõi ta näiteks.

Kivide pesemine peab toimuma käsikäes müüri ehitamisega, see tähendab, et nende pesu ei tohi jääda hilja peale.

Kivide sobitamine müüri võib müüriehituse asjus võhikule näida otsekui pusle kokkupanek. Tegelikkuses see umbes nii ongi, sest ühtegi kivi ei lõigata müüri jaoks sobivaks ehitusobjektil.

«Vanem ja traditsioonilisem ehitusvorm on sättida suured kivid müüri, täita nende vahed seguga ja müüri välispinnal laiemad vuugikohad väiksemate kividega täis toppida. Nii jääb väljast mulje, nagu kive oleks väga hoolikalt oma kohale valitud,» rääkis ta.

Veelgi täpsem kokkusobitamine on sellise müüri ehitamisel, kus kivid laotakse ilma kilde ehk pisemaid kive kasutamata. Selline müüriehitamine eeldab ka teatud ruumitaju olemasolu ehk selget plaani, millise kujuga kivi millisesse müüriosasse sobitub.

Vuukimine, mis on kolmas oluline osa müüri ehitamises, eeldab seda, et sideainega ei koonerdataks. Kogu müürisisene tühi ruum peab olema täidetud seguga. Kivid ei tohi omavahel kokku puutuda, segu ei tohi olla puudulikult valatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles