«Olin haiguslehel üle nelja kuu. Kolleegidelt sain teada, et tööandja soovib mind lahti lasta omal soovil. Lisaks firma raamatupidaja küsib minu käest töölepingu eksemplari. Tegin lepingust koopia, kuid öeldi, et peab olema originaal. On arusaadav, et tööandja üritab minust vabaneda. Kuidas peaks käituma, et vähemalt töötutoetust saada?» küsib lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.
Kuna tööandja soovist töösuhe lõpetada sai töötaja teada oma kolleegidelt, siis eeldan, et töötaja viibib jätkuvalt haiguslehel. Töölepingu seadus annab võimaluse tööleping üles öelda, kui töötaja ei ole pikka aega ehk eelduslikult neli kuud tulnud toime tööülesannete täitmisega. Neljakuuline periood võib olla järjestikku või summeeritud näiteks kalendriaastas. Kui pikaajaline töövõimetus häirib oluliselt tööandja töökorraldust ja majandustegevust, on tal õigus tööleping üles öelda töölepingu seaduse (TLS) alusel. Seda tingimusel, et tööandjal ei ole töötajale teist tervisele sobivat tööd anda. Tööajale teatatakse töölepingu ülesütlemisest mõistliku aja ette.
Kindlasti ei saa tööandja ega keegi teine isik nõuda töötajalt töölt lahkumist omal soovil ega sundida töötajat nõustuma töölepingu lõppemisega poolte kokkuleppel. Korraline ülesütlemine on töötajapoolne lepingu üles ütlemine ja võib aset leida üksnes töötaja vaba tahte olemasolul. Tööandjal ei ole selleks õigust. Kui töösuhte lõpetamise algatajaks on tööandja, on ta kohustatud esitama töötajale ülesütlemisavalduse, milles on näidatud töölepingu lõppemise põhjus.
Töötuskindlustushüvitisele on töötajal õigus siis, kui tööleping temaga lõppeb erakorralise ülesütlemisega, va kui aluseks on töötaja süüline käitumine, samuti ei ole töötajal õigus hüvitisele siis, kui ta ütleb töölepingu üles korraliselt ehk omal soovil või tööleping lõppeb poolte kokkuleppel.