Uuring: Eesti eakad on Euroopas ühed usinamad töötajad
21. aprill 2015, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti tehtud rahvusvahelisest uuringust selgus, et Eestit iseloomustab vanemaealiste kõrge tööhõive, ent ka halvad tervisenäitajad ja mahajäämus arvutikasutuses.
Et vanuses 65-74 jätkab töötamist üle viiendiku isikutest, annab märku Eesti paindlikust pensionisüsteemist, vahendas Eesti demograafia instituut üleeuroopalise vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmava küsitlusuuringu tulemusi. Üle 50-aastaste hulgas paistavad Sloveenia ja Itaalia kõrval madalaima tööhõivega silma Austria ja Luksemburg, kus mõju avaldab oluliselt madal naiste tööhõive.
Mõneti on kõrge tööiga vastuolus Eesti endiselt halbade tervisenäitajatega. Uuringus osalevate riikide hulgas on Eestil üks kõrgemaid igapäevategevustes piiratute osakaal kõigis vanuserühmades. Eestile järgnevad Holland, Saksamaa ja Tšehhi 50–64-aastaste hulgas, üle 75-aastaste hulgas aga Tšehhi järel Itaalia ja Iisrael. «Kuna me ei hiilga pikaealisusega võrreldes teiste riikidega, tuleks nii suure erinevuse põhjust vanusrühmades ja riigiti otsida sotsiaalsüsteemist, kus meil on puude kompenseerimine veel puudulikult välja arendatud,» kommenteeris uuringu teaduskoordinaator Luule Sakkeus. Ka Aktiivse Vananemise Indeksi analüütilises raportis juhitakse tähelepanu Eesti vanemaealiste madalale potentsiaalile, mis on seotud tervisega – tervelt elavate vanemaealiste arv on väike, meeste ja naiste elueavahe suur.
Üks murettekitavamaid tulemusi on Eesti hoogsalt arendatava e-riigi kontekstis 50+ vanuses inimeste oluline mahajäämus arvutikasutuses. 50- kuni 64-aastaste hulgas ei ole rohkem kui kümme protsenti inimestest kunagi arvutit kasutanud, mis on Sloveenia järel halvim tulemus, vanuse kasvades suurenevad osakaalud veelgi. See annab märku sellest, et loodavad e-teenused ei jõua tänasel päeval nendeni, keda need võib-olla kõige enam abistada suudaksid.
SHARE näol on tegemist üleeuroopalise uuringuga, milles osaleb kokku enam kui 66 000 inimest Euroopa riikidest ja Iisraelist. SHARE viiendas küsitluslaines osales kokku 15 riiki.
Uuringu korraldajad tänavad kõiki neid ligi 6000 inimest peaaegu 4000 leibkonnast, kes on osalenud kahes eelmises SHARE Eesti 50+ uuringus.