SEB: elektri hinnatõus kergitab ka teiste toodete hindu

Kaja Koovit
, majandustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruta Arumäe.
Ruta Arumäe. Foto: PP

Hinnatõusu surve edaspidi suureneb ning SEB ootab tulevaks aastaks 4,3 ja ületulevaks aastaks nelja protsendi tasemel inflatsiooni.

«Inflatsioonisurve ei vähene,» kinnitas SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe panga värsket majandusprognoosi tutvustades.

Võrdluseks ootab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Eesti inflatsiooninäitajaks tuleval aastal kolm protsenti ja OECD 3,2 protsenti. Erns &Young vaid 2,6 protsenti.  Arumäe põhjendas erinevust teiste prognoosijatega sellega, et kui paljud ootavad tuleval aastal naftahinna langust, siis SEB seda ei näe.

Kui välisteguritest mõjutavadki meie inflatsiooni toiduainete hinnad ja toorainehinnad, siis lisaks survestavad seda ka elektrituru avanemisega kaasnev suur elektrienergia hinnatõus ning lisaks palgad ja tarbimine.

«Elektri hinnatõus ei jäta teistele toodetele oma mõju avaldamata,» kinnitas Arumäe.

Selle aasta inflatsiooniks prognoosib SEB 3,9 protsenti.

Palgakasvu ei pea Arumäe praegu veel oluliseks probleemiks, sest seni on seda vedanud eksportivad ettevõtted, kus  majandustulemuste paranedes on ka töötajate palka tõstetud. Probleem tekib siis, kui palgaootused lähevad liiga kõrgeks. Loomulikult tekitab palgaootusi ka kiirenev hinnatõus ning Arumäe tõdes, et palgakasv võib minna liiga kiireks.

Kui seni on aastane reaalpalga kasv olnud kahe protsendi ümber, siis tulevaks aastaks ootab SEB 3-4-protsendilist kasvu. «See on suhteliselt madal, aga antud juhul siiski Eesti majandust toetav,» lausus Arumäe.

Selle aasta majanduskasvuks ootab SEB 2,5 protsenti ja tuleval aastal 3,3 protsenti.

Arumäe sõnutsi ei saa kasvuprognoose väga kindlalt võtta, sest ebakindlust on väga palju. Küsimuseks on, mis toimub eurotsoonis ning kuivõrd tugevana suudab püsida sisetarbimine. 

Arumäe märkis, et Eestis on üldine kindlustunne püsinud stabiilne, samas kui mujal eurotsoonis on see järsult langenud. Põhjusena võib välja tuua, et Eestis valulised kohastumisprotsessid juba toimunud, teistes riikides on need alles ees. Mujal inimeste sissetulekuid alles kärbitakse, kuid meil on näha sissetulekute suurenemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles