Aastaid on vandenõuteoreetikud püüdnud inimestele selgeks teha, kuidas iga meie sammu jälgitakse ja salvestatakse. Vähemalt ostudega oleme niikaugele ka jõudnud ja selleks ise rõõmsalt nõusoleku andnud.
Kadri Inselberg: manipuleerimise kõrgem tase
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie rahakotid on täis kliendikaarte, millega saame imepisikese soodustuse või mõnikord osta veidi odavamalt spetsiaalselt kliendikaardi omanikele ette söödetavaid kaupu. Aga iga kord soovitatakse kliendikaart ikkagi kassas läbi lasta, tuues ettekäändeks näiteks kogutavad punktid või järgmisele klienditasemele jõudmine – eks ikka selleks, et kõik sinu ostud saaksid kenasti poe andmebaasi salvestatud.
Kui siiani on peamiselt vaid erialaringkondades räägitud või sõpradega omavahel spekuleeritud, kuidas kavalad kaupmehed neid andmeid kasutades sulle enesele märkamatult igasugu kaupa pähe määrivad, siis Rimi otsustas eelmisel nädalal asja avalikuks teha. Nad teatasid, et Rimi püsikliendid saavad nüüd iga nädal poes asuvatest terminalidest niinimetatud personaalseid pakkumisi, mis on tuletatud kliendi varasematest ostudest.
Aga on vara rõõmustada, et «oh, kui tore kauplus, nüüd saan soodushinnaga osta just neid asju, mida ma ka reaalselt vajan». Nimelt ei paku kauplus sulle soodustusi nendele konkreetsetele toodetele, mida sa kunagi ostnud oled. Vastupidi, pood valib välja kaubagrupid, mille suhtes sa oled vastuvõtlik, st oled seda sorti kaupu ennegi ostnud, ja hakkab sulle pähe määrima kaupa, mida sa tegelikult muidu ei ostaks.
Võibolla olen ma liiga skeptiline, aga olen üpris kindel, et «personaalse soodustusena» ei pakuta klientidele kunagi ühtegi toodet, mida ta ka tegelikult iga päev ostab – neid ostab ta ju ka ilma soodustuseta. Selle kontseptsiooni idee on innustada sind proovima lisaks igapäevastele ostudele ka teisi samalaadseid tooteid. Näiteks kui ostad tihti jogurteid, siis pakutakse sulle lisaks kohupiimakreeme, ostsid kunagi lõhet ja kaupmees soovitab sulle tuunikalakonservi.
Nii et tegelikult selgitab kaupmees sinu ostuandmete põhjal välja sinu nõrgad kohad ja hakkab nende abil sinuga manipuleerima. Kliendil on tore saada ainult talle mõeldud pakkumisi ja kaupmehel on hea niimoodi maha müüa tooted, mis muidu seisma jääksid või lihtsalt riiulitel selle kliendi tähelepanu ei püüaks.
Igas väiksemaski Eesti linnas on olemas mõni suurem ketipood või kaubanduskeskus, mis pakub tarbijale väga laia tootevalikut, mille seas on ka hulgaliselt tooteid, mida inimestel otseselt vaja ei lähe. Seega mõtlevad tublid turundusinimesed iga päev välja viise, kuidas klientidele selgeks teha, et neid asju ikkagi on vaja.
Aeg-ajalt neil see ka õnnestub. Tarbimisühiskond on meilgi jõudnud niikaugele, et kaupmees ütleb, mida me vajame, ja meie muudkui ostame. Kui «soodsalt» saab, siis võib ju ikka proovida, eks ole?