Riigikogu Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühma liikmed kohtusid turismi- ja toiduvaldkonna organisatsioonide esindajatega, koos püüti välja selgitada valdkonna peamised kitsaskohad.
Toidutootjaid pärsivad käibemaks ja tooraine kõrge hind
14. oktoober 2012, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiste probleemidena nii turismi- kui toiduvaldkonnas jäid seekordsel kohtumisel kõlama Eesti toidukultuuri arengukava puudumine, samuti ühtsete majutus- ja toitlustusasutuste kvaliteedi- ning tärninõuete, aga ka klassifikatsioonide puudumine, kesised transpordivõimalused, eriti mis puudutab piiratud lennuühendusi, ning korraliku konverentsi- või messikeskuse puudumine konverentsiturismi arendamiseks. Pakuti välja kaaluda toitlustusettevõtetes pakutavale toidule standardtasemest madalama käibemaksu kehtestamist, et soodustada kohaliku elanikkonna tarbimist ja majanduse elavdamist, muuta ametiõppe kava, et oleks võimalik õpilasi tõhusamini tööturul rakendada ja rohkem tähelepanu pöörata piirkondade identiteedi kinnistamisele läbi kohalike toodete.
Piirkondliku väikeettevõtluse mureküsimustena mainiti vähest teadlikkust, logistika- ja kommunikatsiooniprobleeme, aga ka tooraine kõrget hinda. Et väiketegijad ära ei kaoks, tuleks aidata tõsta piirkondlikku enesetunnetust ning väärtustada omakasvatatud toitu. Väiketegijate arvates peaks toiduteema olema maapiirkonna arengu üks osa. Defineerimist vajavad ka mõisted, et nad oleks tarbijale ja turistile paremini aru saadavad - mis mahub tegelikult mõistete alla eesti toit ja kohalik toit, et vahe on Eestis valmistatud ja Eestis toodetud toidul. Oluliseks peeti kodumaise toidutootmise ja ekspordi laienemist.