Eesti Arstide Liidu (EAL) ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu (ETK) volikogud otsustasid üksmeelselt haiglate liidu pakkumise tagasi lükata ja teha edasisteks läbirääkimisteks omapoolse ettepaneku. Streik jätkub.
Haiglate liidu pakkumise tagasi lükanud tervishoiutöötajad jätkavad streiki
15. oktoober 2012, 08:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õed ja arstid ei nõustu sotsiaalministri ja haiglajuhtide väitega, et tegemist on väärika pakkumisega. Pakutud muudatused on nende hinnangul liiga väikesed ega võimalda saavutada streigi eesmärki – vähendada tervishoiutöötajate lahkumist Eestist ja jõuda tervishoiu rahastamise ja korralduse muutmise ning selle kaudu patsientide olukorra reaalse paranemiseni.
Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit teatasid, et ei lepi poolikute ja ebapiisavate lahendustega. Nende väitel mõjub kummalisena hoiatus, et kui praegust pakkumist vastu ei võeta, siis rikutakse pikaks ajaks meedikute suhted valitsuse, sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja tööandjatega. See näitavat, et nende tegelikke eesmärke ei taheta ikka veel mõista.
EAL ja ETK nendivad, et ambulatoorse visiidi pikendamisega annab haigekassa küll võimaluse töö intensiivsuse vähendamiseks, kuid esitatud lepinguprojektiga ei võta tööandjad endale kohustust polikliinikus töötavate arstide ja õdede koormust ka reaalselt piirata.
Täielikult olevat lahenduseta haigla statsionaaris töötavate arstide ja õdede koormused. Tervishoiutöötajate üks olulisimaid tingimusi, määrata ühe ametikoha raames ravitavate patsientide arvu ülempiir, lepingust puudub.
Arst-residentide täistööaja tasustamise kohta alates järgmisest aastast ja kogu kollektiivlepingu laienemise kohta kõigile tervishoiutöötajatele ei ole sotsiaalministri kinnitust.
Tervishoiutöötajad teatasid, et vähendasid tunduvalt oma algseid nõudmisi miinimumtunnitasude tõusuks ja tegid kompromisspakkumise: hooldajatele 2,6 eurot (23 protsenti), õdedele 4,5 eurot (17,5 protsenti) ja arstidele 8 eurot (11 protsenti), mille juurde nad jäävad ega nõustu selle jagamisega kahele aastale.
Haigekassas on eelarvetulude suurenemise ja jaotamata kasumi olemasolu tõttu nende hinnangul piisav ressurss olemas. Septembriprognoos näitab ravikindlustusmaksu laekumise varem planeeritust suuremat kasvu. Seega ei olevat vaja muuta 2013. aasta riigieelarvet ega selle üheltki realt raha ära võtta.
EAL ja ETK viitavad, et haigekassa jaotamata kasumi suurus on ligikaudu 150 miljonit eurot, millest oleks vaja kasutada vähem kui 40 miljonit. See võimaldab lahendada praeguse kriisiolukorra, kuid tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui Praxise ekspertide hinnangul lähiaastatel kindlasti vaja suurendada rahastamist riigieelarvest.
EAL ja ETK nõustuvad asjatundjate soovitustega ja on teinud sotsiaalministri poolt moodustatud tervishoiu tuleviku töörühmale ka omapoolsed konkreetsed ettepanekud.
Eesti kuulub jätkuvalt Euroopa Liidu liikmesriikidest viimaste hulka oma tervishoiu kogukulude osakaalult SKPst. Igal aastal lahkub Eestist ligikaudu 3,5 protsenti töötavatest arstidest.
Selle olukorra muutmiseks on EAL ja ETK hinnangul vaja kõigi poliitiliste jõudude ja tervishoiuvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide panust, kuid vastutuse hea arstiabi säilimise eest Eestis peavad võtma sotsiaalminister ja valitsus.