Firmajuhi vägikaikavedu liisingufirmaga lõppes kaotusega

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue auto võtmete saamisel ei pruugi pähegi tulla mõte, kui keeruliseks võib osutuda auto tagastamine.
Uue auto võtmete saamisel ei pruugi pähegi tulla mõte, kui keeruliseks võib osutuda auto tagastamine. Foto: SCANPIX

Läänemaa ühe väikefirma juht usub, et liisingufirmad ei taha lepingu lõppedes autot tagasi võtta ja sunnivad auto liisingu lõppedes välja ostma. Kui vastu hakkad, esitatakse kopsakas remondiarve.

Lehte Ilves kirjutab Lääne Elus, et nendega ühendust võtnud firmajuht pole ainuke, kes samamoodi arvab. Oma nime ei taha keegi neist lehes näha. Igaks juhuks. Mine tea. Liisingufirma ja automüüja on teisel arvamusel.

«Kliendil on alati võimalus valida lepingu lõppedes, mida edasi teha,» ütles Swedbanki autoliisingu osakonna juhataja Tarmo Ulla.

Ulla andmeist nähtub, et vähem on neid, kes pikendavad või soetavad endale liisingulepingu lõppedes uue vara – selliseid kliente on vaid veerand. Umbes 35 protsenti saab lepingu lõppedes vara omanikuks ja 40 protsendi puhul ostetakse sõiduk välja.

Pikk vaidlus

Läänemaa üks väikefirma liisis juba enne masu mahtuniversaali. Sõlmis Swedbank Liisinguga viieks aastaks kasutusrendi lepingu. Tol ajal olid vähekasutatud autod kallid ja firmajuhile lubati, et ta saab oma auto enne tähtaega uuema vastu vahetada. Kasuga.

Olud muutusid. Kui 2009 hakkas kasutusrendi leping läbi saama, oli õhus survet. Liisingufirma soovitas: ostke auto jääkväärtusega välja. See aga polnud firma poolt vaadates mõistlik, jääkväärtus oli kõrgem kui tollane turuhind.

Firmajuht ajas masina automüüja juurde. Palus auto üle vaadata, kas on vigu, mida on vaja kõrvaldada. Tagasivõtmisest aga automüüja keeldus, kinnitas ka e-kirja teel, et ei osta autot tagasi, väidab firmajuht.

Siis läks firmajuht Tallinna Swedbank Liisingusse autot näitama. Esindaja vaatas auto üle. Ütles, et on sõidukõlblik ja sobilik tagasivõtmiseks. Otsad jäid siiski lahti, sest tehnilise seisukorra kohta ta hinnangut anda ei saanud.

Autot üle anda ei õnnestunud – automüüja keeldus. Alles mitme helistamise ja asjaajamise peale sai firmajuht auto üle anda. Mingeid dokumente ei vormistatud, ei vastuvõtmist ega üleandmist.

Edasi hakkasid tulema mitte just väga sõbralikud kõned. Helistasid automüüja ja Swedbank. Teema oli ikka seesama – ostke auto jääkväärtusega ära ja firma pääseb ligi 2700 euro (tollal siis 41 791 kr) suurusest remondiarvest.

Auto jääkväärtus oli 110 000 kr ringis. Firmajuht oli nõus ostma auto hinnaga, mida liisingufirma automüüjale pakkus, 92 400 krooniga, aga seda tal ei võimaldatud.

Pärast pikka vaikust andis Swedbank Liising väikefirma kohtusse, nõudes 3062 eurot.

Liisingufirma selgitas kohtule, et firma ei kasutanud oma eesõigust osta auto välja ja tagastas auto. Tagasiostja, kohalik automüügifirma, ostiski auto tagasi ligi 92 400 krooniga. Ühtlasi esitas autofirma liisingufirmale 3010 euro suuruse remondiarve. Ta tugines lepingule, mis ütles, et tagastatud auto peab olema ettenähtud tehnilises seisukorras.

Liisingufirma omakorda nõudis selle summa sisse auto endiselt kasutajalt. Et auto tagastanud firmajuht seda arvet ei maksnud, andiski liisingufirma ta kohtusse.

Kui oled alla kirjutanud, siis ära imesta

Firmajuht põhjendas kohtule, et auto remondiarvelt ei selgu, millist remonti ja millisele autole tehti, sest arvel on vaid üks rida: «Remont». Ei ole teada, kas auto vajas tõesti remonti või kõrvaldati tavapärase kulumi jälgi. Sellise kulumi eest liisinguvõtja ei vastuta.

Liisingufirma näitas kohtule remondiarvet, millel on tehtud tööde loetelu.

Auto tagastanud firmajuht jäi aga kindlaks, et tema autot ei ole remonditud. Kohtule esitatud pabereis on küll viidatud KIA VIN-koodile, aga pole loetletud tehtud töid. Swedbank Liisingu näidatud arvel on loetletud tööd, aga ei ole viidatud KIA-le, aga mitte auto VIN-koodile, ei ole ka autofirma arve numbrit.

«Raha küsitakse, autot tegelikult ei remondita,» tegi firmajuht järelduse.

Et välja selgitada, kuidas nende arvetega asjalood on, pidanuks kohus firmajuhi meelest küsitlema ka auto tagasi ostnud autofirmat, aga seda ei juhtunud.

Tänavu augustis kuulutas kohus otsuse välja ja andis täie õiguse liisingufirmale. Kohtusse kaevatud firmajuhile ütles kohus näppu viibutades: kui oled lepingule alla kirjutanud, siis tuleb seda ka täita. Protsessi kaotanud firmajuhi kanda jäi ka kohtukulu.

Et otsuse edasikaebamine läheks maksma veel umbes 650 eurot, lõi firmajuht käega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles