Lihtne inimene püüab elektriturust sotti saada

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Margus Ansu ja Artur Kuusi fotomontaaž

Vana hea kolleeg Stepan Karja saatis meili, mis algas talle omaselt otsekoheselt: oleks vaja laskuda tarbija lähedusse, lihtne inimene tahab saada vastuseid varsti avanevat elektriturgu puudutavatele lihtsatele küsimustele. Lühikese kirja lõpetas Stepan Karja setulikult kavalalt kinnast heites: kui härrad peavad temaatikat vähetähtsaks, võiks Vilja kui poole kohaga koduperenaine ühe loo teha lihtrahva positsioonilt, või mis?

      Lugeja soov on meile seaduseks ning nii küsibki Tartu Postimehes täna jälle meie ajalehe endine töötaja Stepan Karja mitmelt ametnikult, kuidas lihtne inimene järgmisel aastal vabal elektriturul ostlema peaks. Küsimusi vahendas ja lisas neile mõne ka omalt poolt poole kohaga koduperenaine Vilja Kohler.

Eriti huvitaks, kuidas hakkab elu uuel aastal käima siis, kui ei valita Eesti Energia paketti. Kas arvesti jääb samaks?

Vastab Ain Köster, ASi Elering kommunikatsioonijuht:

Arvesti jääb samaks.

Kellele teatada kulu kuu lõpus?

Elektrinäit saadetakse võrgufirmale nagu seni. Elektrimüüjale pole vaja näitu teatada, elektrit müüv firma saab selle andmelao kaudu, kuhu näidu edastab võrgufirma. Seega, näit tuleb teatada üks kord ja ainult võrgufirmale.

Võrgufirma kontakt jääb samaks, sest võrguteenuse osutaja ei muutu. Ühes piirkonnas on üks võrgufirma nagu seni. Eesti kõige suurem võrgufirma on Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi, mis on domineeriv võrguteenuse pakkuja ka Tartu piirkonnas ja Jõgevamaal.

Eesti teised suuremad võrgufirmad on Imatra Elekter (Viimsi ja Läänemaa) ja VKG Võrguteenused (Narva). Lisaks neile on veel mitukümmend väikest ja kohaliku tähtsusega võrgufirmat.

Kui inimene ei osta uuel aastal elektrienergiat enam Eesti Energialt, saab ta kaks arvet. Elektrimüüja esitab arve kasutatud elektrienergia ja selle käibemaksu eest. Võrgufirma arvega tuleb kliendil tasuda võrguteenuse eest ja maksta riigile taastuvenergia tasu ning aktsiisi- ja käibemaks.

Miks peab inimene uuel aastal siis maksma kahe pangaülekande eest?

Arveid on kaks, kui võrguteenust ja elektrit pakuvad eri firmad. Kui inimene jääb Eesti Energia kliendiks, saab ta ühe arve.

Kahe arve tasumine tekitab küll teatavat ebamugavust, kuid uues olukorras saab tarbija vabalt valida elektrimüüja. See peaks olema boonus ebamugavuse eest. Ülekandeid saab teha internetis, mis on mugav, ja üldjuhul on elektri eest seal võimalik maksta teenustasuta. Tulevikus pole välistatud, et firmad suudavad luua süsteemi, mis ühendab kaks arvet. Kaks arvet tagavad samas selle, et tarbija saab selgelt aru, kui palju ta maksab võrguteenuse eest ja kui palju elektri eest.

Kes kontrollib järgmisel aastal mu elektriarvestit? Kellele teatada, et elektriarvesti ei tööta enam?

Arvesti korrasolekut kontrollib selle omanik. Enamasti on arvesti omanik võrgufirma.

Mitu elektrimüüjat on Eestis valmis uuel aastal oma kaupa pakkuma? Mis firmad need on?

Eleringi hinnangul tuleb müüjaid kümmekond, seni on oma huvist teada andnud pool tosinat firmat. Praegu soovivad eratarbijatele ning väikestele ja keskmistele ettevõtetele hakata elektrit müüma AS Eesti Energia, Läti taustaga OÜ Elektrum Eesti, Kagu-Soomes asuvale elektrifirmale kuuluv AS Imatra Elekter ning Viru Keemia Grupi tütarfirma OÜ VKG Elektrivõrgud.

Edaspidi võib müüjaid juurde tulla, sellepärast ei pea elektrimüüja valimisega tingimata kiirustama. Kui tarbija jääb näiteks uue aasta alguses Eesti Energia üldteenust kasutama, saab ta sellest alati loobuda ja valida uue müüja.

Kui inimene ei vali elektrimüüjaks Eesti Energiat, kas elektrimüüjad pakuvad siis talle lõpliku hinna või lisab ka Eesti Energia neile seadmete kasutamise (nt voolumõõtja, alajaam, elektrijuhtmed) eest veel mingi summa?

Elektrimüüja ei saa võtta raha elektriarvesti või muude seadmete eest. Küll võib ta võtta tasu selle eest, et kliendil on võimalik teenust kasutada.

Näiteks võib tuua suvila, kus inimene viibib vaid üksikud päevad aastas ja elektritarbimine on väga väike. Sellest hoolimata peab müüja tagama, et selles suvilas on võimalik elektrit tarbida igal hetkel. Seega võib elektrimüüja küsida kuutasu.

Kui osta elektrit kellegi muu kui Eesti Energia käest, kas võrgutasu on siis kallim?

Ühe võrgu piires on võrgutasu sama. See tähendab, et Tartumaal elav võrgufirma Elektrilevi klient maksab ühepalju võrgutasu nii Eesti Energia kui ka mõne teise elektrimüügi firma kliendina.

Eri võrkudes võivad tasud erineda. Võrgutasud võivad erineda olenevalt sellest, millise võrguteenuse paketi on klient valinud. Võrguteenuse hinda kooskõlastab ka edaspidi konkurentsiamet.

Kui uus firma või vahendaja jänni jääb või osutub kaup liiga kalliks, kas sel juhul saaks päevapealt hakata jälle Eesti Energia kliendiks?

See käib automaatselt. Müüja pankroti korral muutub klient automaatselt Eesti Energia üldteenuse kasutajaks, ta ei pea sellises olukorras ise midagi tegema.

Lepingu võib üles öelda ka enne tähtaega, aga siis tuleb müüjale maksta olenevalt paketist kompensatsiooni.

Poliitikud (nt Urmas Reinsalu «Foorumi» saates) korrutavad: elektri hind ei tõuse märkimisväärselt, kui tarbimine läbi mõelda ja valida õige pakett. Aga kes üldse pakub odavat paketti? Kust saan teada, missuguseid hindu ja pakette mulle pakutakse?

Turule on tulnud ja tulemas võrdlusportaalid, kus saab pakette võrrelda. Sellise võrdluse võimaluse on lubanud teha ka konkurentsiamet.

Klient võib küsida müüjatelt pakkumist. Kõige mugavam moodus selleks on Eleringi juhtimisel valminud Andmeladu. Seal saab vaadata oma ajaloolisi tarbimise andmeid ja ühtlasi saata oma kontaktandmed elektrimüüjatele, kes saavad siis tarbijale teha pakkumise näiteks e-kirjaga.

Ühtegi konkreetset pakkujat meie soovitada ei saa, see pole meie roll.

Kui tarbijal tekib elektrimüüjaga tõsine lahkheli, kas siis mingi organ ka aitab lihtsat inimest?

Tarbijat aitavad tarbijakaitseamet, konkurentsiamet ja mõnel juhul andmekaitseinspektsioon.

Kui elektriturg avaneb meil 1. jaanuaril 2013, siis miks pean uue paketi ja ehk ka uue elektrimüüja valima juba 10. detsembriks 2012? Aga kui elektriturg 1. jaanuaril ei avanegi?

Vastab Rasmus Ruuda, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik:

Eesti elektriturg avaneb kindlasti. Iga inimene võib, aga ei pea valima endale elektrienergia müüjat 10. detsembriks. See on lihtsalt viimane kuupäev, kui soovitakse kindlasti lepingulist suhet alates 1. jaanuarist 2013. Kui sõlmite uue lepingu näiteks 1. jaanuaril, siis hakkab leping kehtima 1. veebruaril jne.

Elektrimüüja vahetamiseks tuleb leping sõlmida uue elektrimüüjaga, kes ise lõpetab vana lepingu. Müüjat saab vahetada iga kuu. Samas tuleb jälgida, et tähtajalise lepingu enne tähtaega lõpetamisega võivad kaasneda lisakulud.

Tähtajalise lepingu lõpetamiseks enne tähtaja saabumist on vaja müüjat teavitada vähemalt 30 päeva ette. Uus leping tuleb sõlmida vähemalt 21 päeva enne selle jõustumise alguspäeva.

Neile, kes ei oska või ei soovi elektrimüüjat valida, on elekter tagatud üldteenuse kaudu, kuid arvestama peab, et see ei pruugi olla kõige soodsam. Üldteenuse hinna aluseks on eelmise kuu keskmine kaalutud turuhind, millele lisatakse elektrimüüja kasumiprotsent.

Elektrimüüjat saavad valida need tarbijad, kellel on sõlmitud elektrienergia võrguteenuse leping.

Kui leping on korteriühistul või haldusfirmal, siis käib elektri ost uuel aastal ühistu või haldusfirma kaudu, mitte korterite kaupa.

Elektrimüüja võib küsida kuutasu näiteks suvilas, kus elektrit pidevalt ei kasutata. Kas Eestis on ka mõne seaduse või määrusega kindlaks määratud, kui suur võib see kuutasu olla?

Ükski kolmest praegusest elektrimüüjast ei rakenda meile teadaolevalt elektrienergia püsitasu. On võrguteenuste püsitasud, kuid neid turu avamine ei puuduta. Peab arvestama, et võrkusid tuleb hooldada ka siis, kui inimene parasjagu elektrit ei tarbi.

Elektrituru avanemist tutvustaval kodulehel avatud2013.ee on öeldud, et elektrimüüja müüb elektrit turuhinnaga, millele lisandub firma mõistlik kasum. Kui suur see mõistlik kasum on, kas 1, 10, 25, või 300 protsenti? Kas Eestis on mingi seadus või määrus, kus öeldakse, kui suur ehk mitu protsenti toote hinnast on elektrituru vabanemisel elektrit müüval ettevõttel mõistliku kasumi protsent?

Üldteenuse osutaja arvutab hinna kalendrikuus üldteenuse korras müüdud elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel.

Arvutatavale hinnale lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ja mõistlik ärikasum. Seadus kasumi kohta konkreetset piirangut ei sätesta, seda ei kooskõlasta otseselt ka konkurentsiamet.

Kuid konkurentsiametil on õigus kontrollida kasumi põhjendatust. Kontrollimisel lähtutakse teiste riikide praktikast. Konkurentsiameti juht Märt Ots on varem öelnud, et see marginaal ei tohiks olla rohkem kui ligi 10 protsenti.

Aga selle punkti puhul tuleb rõhutada: eelnev jutt kehtib üldteenuse kohta. Kui tegemist on vabaturu elektrimüügiga (kui kliendil on müüjaga leping), siis ei ole kasum piiratud, hind kujuneb konkurentsiolukorras.

Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teinud lihtsatele inimestele trükise, mis tutvustab elektrimüügiga seotud muutusi ning kus on kõik kontaktid (aadressid, veebilehed, telefoninumbrid)?

Riik saatis esimese elektrituru avanemist selgitava trükise pea kõigi inimeste postkastidesse suvel. Teise, palju konkreetsema trükise koos müüjate andmetega saavad kõik novembri alguses. Novembris algab elektrituru avanemist tutvustav riiklik reklaamikampaania.
------------------------------------------------------

Tarbijakaitseamet soovitab

• Päris uudsena võivad Eesti tarbijad elektripakkumiste tingimustes näha kuupõhise püsitasu küsimist ja paberarvete tasustamist. Seega ei anna vaid elektri kilovatt-tunni hinna võrdlemine tegelikku pilti, milline elektripakkumine on turul odavaim ja tarbijale tegelikult soodsaim.

• Avatud energiaturul kauplevad firmad võivad pakkuda tähtajalisi lepinguid, mille enne tähtaega lõpetamine eeldab tarbijatelt leppetrahvi maksmist. Trahvi suurus ja arvestuspõhimõtted on elektrimüüjatel erinevad. Seega peaks müüja valikul küsima ka leppetrahviga seonduvat.

• Tavapäraste lepingute sõlmimise kõrval on tarbijatel võimalus elektrimüüja kliendiks hakata interneti vahendusel või telefoni teel. Pidage meeles, et internetis või telefonitsi sõlmitud lepingutest saab tarbija taganeda 14 päeva jooksul.

• Elektrilepingu sõlmimisega ei ole mõtet kiirustada ja seda isegi siis, kui müüja pakub kärmematele soodustusi või kingitusi. Neil, kes ei soovi uuest aastast elektrit mingil juhul üldteenuse korras osta, tuleb leping mõne müüjaga sõlmida 10. detsembriks.

• Elektrimüüjad teevad pakkumise arvestades kliendi eelnevat tarbimist (tarbimise mahtu ja aega). Hinnastamise mudeleid on kolm: fikseeritud hinnaga paketid, osaliselt muutuva hinnaga paketid ja muutuva hinnaga ehk börsihinnast sõltuvad paketid. Viimane pakett sarnaneb elektri pakkumisega üldteenuse korras, mille puhul ei ole elektri hind ette teada - see sõltub börsil igapäevaselt toimuvatest liikumistest.

• Elektripakettide hindu saab võrrelda internetis võrdlusportaalides energiaturg.ee ja elektrihind.ee.

• Enne lepingu sõlmimist tuleb kindlasti selgeks teha, kas ja kuidas on võimalik elektrilepingut lõpetada või pakette vahetada; millal on elektrinäitude teatamise aeg, kuidas seda teha ja mis juhtub siis, kui näit jääb esitamata; millal on arve tasumise aeg ja mis juhtub, kui jääd maksmisega hiljaks; kuidas hakkab ettevõtja klienti riketest ja plaanilistest elektrikatkestustest teavitama; kuidas ja kellele peab klient teatama riketest ja elektrikatkestustest; kuidas ja kellele esitada kaebust.

• Elektrienergiaga seotud tarbijate ja ettevõtjate vaidluste lahendamine on jagatud kolme ameti vahel. Konkurentsiamet teeb järelevalvet turu toimimise, turuosaliste ja nende tegevuse üle. Tarbijakaitseamet lahendab lepinguid puudutavaid vaidlusi ning teeb järelevalvet turuosaliste reklaami- ja müügitegevuse üle. Tehnilise järelevalve ametisse saab pöörduda elektriohutust ning arvesteid puudutavates küsimustes.

Allikas: tarbijakaitseamet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles