Korterelamus elades on odavam soetada kartulit osakaupa

Kõige paremini säilivad kartulid pimedas, jahedas ja õhurikkas hoiukohas. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Ükskõik, kas inimene on ostnud kartulid suurkasvataja käest või korjanud oma aiamaalt – kõige tähtsam on kartul korralikult ära kuivatada ja läbi sorteerida.

«Tänavu on lisaks niiskele sügisele ka see probleem, et terve suvi oli märg ja kui kartul üles võetakse, siis ta on suhteliselt vesine,» räägib Eesti Maaviljeluse Instituudi taimebiotehnoloogia osakonna vanemteadur Viive Rosenberg.

«Vaatamata sellele, et müüjad püüavad mugulaid hoolikalt sorteerida ja kuivatada, satub ostetud kartulite hulka igal juhul alati mõni mädanenud mugul,» lisab Rosenberg. «Kindlasti soovitaks oma kartulid ise veel üle vaadata ja katsuda, et mädased eemaldada.»

Pärast kojutoomist tuleks kartulid puistata õhukese kihina võimalusel kuiva kohta. Kõik oleneb mõistagi sellest, kui suured on kogused ja millised on inimese elamistingimused. Kartuli võib valada ka õhku läbilaskvasse anumasse või pappkasti ja kuivatada tavalisel toatemperatuuril.

Äärmiselt oluline on hoida kartul eemal valgusest ja ka tuuletõmbusest. Selleks puhuks sobib kartulile peale tõmmata mõni paksem kangas. Mitte mingil juhul ei tohi Rosenbergi sõnul maaubinat katta kilega. «Siis on kohe-kohe ainult mäda kartul seal all,» kinnitab ta.

Kahe-kolme päevaga kartul veel roheliseks ei lähe, kuid sealt edasi hakkab vili valguse käes värvi muutma. Rohekad kartulid on esiteks halva maitsega, aga nad on ka mürgised ja seega söögikõlbmatud – nimelt tekib kartulitesse aine nimega solaniin. Tervisele kahjulik solaniin võib tekitada kõhulahtisust, oksendamist, iiveldust jt tervisehädasid. Tugevas tuuletõmbes võib kartul samuti kibedaks muutuda.

Rosenberg tuletab meelde, et mädakartul tavaliselt haiseb, ja kui inimene oma salve või keldrisse läheb, on seda kohe tunda. «Kui kas või üks kartul on mädasena koti sees, on paha haisu tunda. Siis tuleb kiiresti tegutseda,» selgitab Rosenberg.

Külmutada saab vaid kooritud ja tükeldatud kartulit ning sulatada tuleks sellist kartulit otse keevasse vette valades.

Jõgeva sordiaretuse instituudi kartuliosakonna teadur Ilmar-Aarend Polli arvab, et sügavkülmas pole kartulit mõtet siiski hoida, sest kokkuvõttes on see kartuli ostmisest kulukam. «Turult või poest on odavam osta,» ütleb ta.

Kartulit tuleks hoida seega võimalusel pimedas ja õhurikkas ruumis. Ideaalses hoiuruumis on õhuniiskus veidi üle 90 protsendi ja temperatuur 3–5 plusskraadi. Miinuskraadid keldris rikuvad kartuli, temperatuuril +1 kuni –1 hakkavad moodustuma suhkrud ja kartul muutub magusaks.

Polli usub, et tavalisel toatemperatuuril säilib kartul küllaltki lühikest aega. Tihti on isegi keldris liiga soe. «Kui keldris on kümme kraadi sooja, ei säili kartul üle paari kuu, vaid läheb idanema,» selgitab mees. Seega pole korterelamu tingimustes mõtet väga suurt kogust kartulit hoiustada, odavam on poest või turult jupikaupa osta.

Polli soovitab tähelepanelik olla ka suurkauplustes kartulit ostes. «Poes tuleb tähele panna, et letis hoitakse kartulit tihti väga ereda valguse käes,» õpetab ta. «Olen märganud, et kartulid lähevad juba poes roheliseks, sest miski ei kaitse neid seal.»