Stevia tõrjub kurikuulsa aspartaami välja

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Ameerikas kasvav steviataim, mille lehtedest saadakse looduslikku magusainet.
Lõuna-Ameerikas kasvav steviataim, mille lehtedest saadakse looduslikku magusainet. Foto: AFP / Scanpix

Looduslikku päritolu magusaine stevia on hakanud toiduainetetööstuses välja tõrjuma seni seal kasutatud aspartaami.

«E-ainete register uueneb pidevalt, osa aineid läheb välja ja uued tulevad asemele,» rääkis toiduliidu juht Sirje Potisepp tänasel pressikonverentsil. Uue lisaainena on kasutusele tulnud rosmariiniekstrakt.

Eelmisel aastal E-ainete nimekirja lisatud stevia aga hakkab Potisepa sõnul aina enam aspartaami välja tõrjuma, seda just karastusjookides. Ka mõned Eesti toiduainete tootjad on Potisepa sõnul hakanud steviat kasutama. Nii Potisepp kui ka üritusel osalenud Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Raivo Vokk toonitasid, et aspartaam on üks enim uuritud lisaaineid, aga selle kahjulikku mõju pole siiani suurte uuringute käigus tõestatud.

Euroopa Komisjon otsustas aasta tagasi, et lubab toitudes ja jookides kasutusele võtta magusaine stevia, mis on looduslikku päritolu kalorivaba magusaine ja  mida saadakse stevia taime lehtedest. Steviast valmistatud magusaine stevia glükosiidid on 200 korda magusam kui valge suhkur, aga ei anna kaloreid, mistõttu ei lisa nende kasutamine kaloreid ka toitudele ega jookidele.

Stevia läbis 2010. aastal Euroopa toiduohutusametis ka ohutushindamise, mille käigus uuriti ka seda, kas aine võib tekitada allergiaid, suurendada vähiriski või tekitada muid soovimatuid kõrvalmõjusid organismile. Uue magusaine väljatöötamisse on oma panuse andnud ka joogitootja Coca-Cola.

Kunstlik magusaine aspartaam kiideti heaks alles 1981. aastal. Aastaid keelduti ainele luba andmast, kuna katsealused loomad kannatasid atakkide ja ajuvähi all.

Aspartaam muutub inimese seedekulglas asparagiinhappeks, fenüülalaniiniks ja metanooliks. Kahte viimast peetaksegi ebasoovitavateks. Ühel inimesel 10 000 seast esineb fenüülketonuuria, sellepärast on aspartaami sisaldavate toiduainete märgistusel hoiatus, et see sisaldab fenüülalaniini.

Aspartaam on 100–200 korda suhkrust magusam. Praegu kehtivate soovituste kohaselt võib aspartaami tarbida kuni 40 milligrammi ühe kehakaalu kilogrammi kohta päevas, tõenäoliselt muudetakse soovitavat kogust tulevikus väiksemaks.

Aspartaami tähis on E951 ja stevial E960.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles