Kummaline olukord – joogivesi vastab nõuetele, aga juua ei sünni

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Järve Biopuhastus investeeris sellel aastal Ida-Virumaa Püssi veejaama, et saada senine mittekvaliteetne joogivesi vastavusse kõikide nõuetega, kuid ümberehitustööde tõttu jõuab liigsest rauast ja mangaanist puhastatud vesi tarbijateni kehva maitse ning halva lõhnaga. 

Sellel aastal tegi Järve Biopuhastus Püssi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimistöid, mille käigus paigaldati veejaama filtrid, mis kõrvaldavad veest liigse raua ja mangaani, ning vesi vastab kõikidele normidele. Ümberehitustööde käigus muudeti aga vee ringlemise süsteemi, mille tagajärjel on inimesteni jõudva vee kvaliteet senisest kehvem.

Uuendusega halvemaks

«Püssi on näide sellest, kuidas veevärgi parandamisega muutus tulemus kehvemaks. Seda küll kinnistu sees,» tunnistas OÜ Järve Biopuhastuse tootmisdirektor Andra Pärnamäe, kelle sõnul otsivad nad praegu põhjusi, miks vee kvaliteet tarbijatel on halvenenud.

Põhjus, miks vee kvaliteet pärast uuendustööde tegemist langes, võib olla ümberehitatud veeringlussüsteemis. Kui seni oli kõikide Püssi majade veesüsteem omavahel ühendatud ehk vesi liikus ühest majast teise, siis nüüd on kõigil oma sisend, mis tähendab, et iga maja on omaette tupik. Kuna nõukogudeaegsed veetorud on väga suure läbimõõduga ning majades on paljud korterid tühjad ja tarbimine väike, siis jääb vesi seisma ja läheb roiskuma.

«Iroonia on selles, et vesi vastab nõuetele, selle kvaliteet on paranenud ning isegi praegusel kujul, kui ta ebameeldivana kliendini jõuab, ei ole ta tervisele ohtlik. Kuid iga vesi, mis seisab, läheb roiskuma,» tunnistas Pärnamäe, et nad mõistavad probleemi ning on praeguseks välja lülitanud ühe puurkaevu ja reservuaari, lootes, et see annab tulemust. Kui sellest kasu ei ole, peab ettevõte kaaluma muid võimalusi ringluse parandamiseks.

Teine võimalik põhjus on veetöötlussüsteemi muudatus, mistõttu võib vette jääda liigset gaasi. «See on üks Püssi vee probleeme, et selles kihis, kust me vett võtame, on palju gaase ning kui enne oli töötlusprotsess selline, et gaasid said eralduda, siis praegu peame vaatama, kuidas uus tehnoloogia töötab,» selgitas Pärnamäe ning lisas, et lõplikult gaaside eraldumist hinnata ei saa, kuna ehitaja ei ole objekti veel lõpetanud.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles