Katse: laenu antakse Eestis ka töötutele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseamet tellis uuringu, kust selgus pärast kontrolloste, et väikelaenu ja järelmaksu on Eestis võimalik saada praktiliselt igaühel – isegi ilma sissetulekuta inimestel.
Uuringu käigus tegid proovikliendid pankades, kiirlaenukontorites, krediitkaarte ja järelmaksu andvates kauplustes kokku 87 kontrollostu. Tulemused näitasid, et kõikidel krediidiandjatel on probleeme tarbijatele selgituste andmisega.
Lepingutingimustest rääkimisel piirdusid teenindajad enamasti kuumakse ja intressiprotsendi nimetamisega. Krediidilepingutele kehtivale 14-päevasele taganemisõigusele, lepingu rikkumisega kaasnevatele sanktsioonidele ning makseraskustesse jäämise tagajärgedele juhitakse tarbijate tähelepanu vaid üksikutel juhtudel.
«Tagatipuks sai uuringusse teadlikult kaasatud 21st töötust proovikliendist positiivse laenuotsuse 16. Järelmaksu andmisest sissetulekuta inimestele ei keeldutud ühelgi juhul,» tõi välja tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski sõnul on tõeliselt ehmatav, kuidas tänases Eestis on sisuliselt igaühel võimalus saada väikelaen või järelmaks.
«Need töötud testkliendid ütlesid selgelt välja, milline on nende sissetulek ja see oli vaid mõni riiklik toetus nagu näiteks alla 20-eurone lapsetoetus. Aga see ei takistanud ühtegi ettevõtet neile järelmaksu andmast ja vaid neljandik keeldus laenu andmisest,» rääkis Turetski.
Turetski sõnul on näiteks telekommunikatsiooni firmades umbes 1000 eurot piir, mille puhul ei küsita järelmaksu andmiseks praktiliselt mitte midagi.
«Selline käitumine tähendab seda, et need töötud inimesed, kes väga lihtsalt laenu saavad, võivad väga suure tõenäosusega sattuda makseraskustesse, mis omakorda tähendab inimestele väga reaalseid probleeme,» selgitas Turetski.