Kuidas satub ringlusse võõramaa münt?
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
14. november 2012, 18:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga teatel aetakse kõige rohkem segamini ühesendist euromünti ja Läti ühesantiimist, mis satub Eesti poodidesse inimliku eksituse tõttu.
Järjekordne Postimehe lugeja sai poemüüjalt tagasi võõrast raha. Seekord oli segamini läinud üks euro ja Türgi 50-kurusiline münt.
«Eestis sorteerib kõige rohkem münte G4S, kellega oleme sel teemal suhelnud ning nende andmeil jõuab rahatöötlusesse euromüntide pähe muud valuutat väga vähe, kui arvestada ringluses olevate müntide koguhulka,» ütles Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk.
Kaheeuroste müntide pähe muu valuuta sattumine on erand, aga mõnevõrra tihemini satub ühesendise euromündi pähe Läti ühesantiimine, mis on tegelikult väärnominaali saanud inimesele soodne, ütles Rääsk.
«Meie teada ei ole professionaalsed sularahakäitlejad andnud eurode asemel muid münte,» kinnitab Eesti Pank. Münte masinatega sorteerivad sularahakäitlejad eemaldavad ringlusest valuuta, mis ei ole euro. «Eeldatavasti jõuab selline münt inimesteni selliselt, et inimliku eksituse tõttu on kassapidaja selle vastu võtnud kliendilt ning selle vahetusrahana tagasi andnud järgmisele inimesele,» ütles Rääsk.
Kaheeuroste müntidega sarnanevad järgmised mündid
5 Nuevos Soles - Peruu
1 pound - Egiptus
50 Qepik - Aserbaidžaan
5 pesos - Mehhiko
500 Lire - Itaalia
20 Shillings - Keenia
500 Pesos – Tšiili
2 Lati - Läti
10 peso - Filipiinid
500 Rials – Iraan
10 baht – Tai
1 lira - Türgi (samad mõõtmed, aga välimuselt ei ole sama)
Neist kõige enam satub Eestis sularahakäitlejate kätte Läti 2-latiseid ja Tai 10-bahtiseid. Samuti Egiptuse, Itaalia, Keenia ja Türgi väljatoodud münte.