Kui Euroopas sureb keskmiselt 40 meest miljoni kohta (vanuses 15-39-aastat) narkootikumide tarvitamise tõttu, siis Eestis on vastav number 353, selgub värskest Euroopa Narkoseirekeskuse aastaraportist.
Eesti meeste narkosuremus ületab üheksakordselt eurokeskmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestile järgneb Iirimaa 140 juhuga ning kolmas on pingereas Euroopa Liitu mittekuuluv Norra 133 juhuga miljoni elaniku kohta.
Euroopa keskmine suremusmäär narkootikumide tarvitamise tõttu selles vanuserühmas on 40 juhtu miljoni elaniku kohta, selgub narkoseirekeskuse (EMCDAA) ülevaatest.
Eesti troonib jätkuvalt ka narkootikumide mürgistuse tõttu suremise arvestuses – meil oli see näitaja 2010. aasta andmete võrdluses 111 inimest miljoni elaniku kohta (vanuses 16-64). Võrdlusena, Euroopa Liidu keskmine on 20 inimest miljoni elaniku kohta.
Eestile järgnes Norra (87) ja Iirimaa (65 surmajuhtu miljoni elaniku kohta). Samas on Eesti näitaja varasema raportiga võrreldes ligi veerandi võrra paranenud – mullu oli vastav number 146. Ülejäänud suurema suremusega riikides - Norras ja Iirimaal - on seevastu number jäänud aastases võrdluses enam-vähem samaks.
2010. aasta andmetel põhinevast aastaaruandest selgub, et heroiini kättesaadavus Euroopas on vähenenud ja kahanenud on ka selle uute tarvitajate arv. Eesti ja Soome illegaalselt narkoturult on heroiin juba aastaid praktiliselt kadunud. Näiteks 2010. ja 2011. aastal esines Iirimaa ja Ühendkuningriigi illegaalsel narkoturul heroiini defitsiit. EMCDDA hinnangul on muutus heroiini kättesaadavuses seotud tarbimisharjumuste muutumisega.
EMCDDA raporti andmetel tarvitas Eestis 95 protsenti narkomaaniaravile pöördunud isikutest opiaate. Eestile järgnevad selle näitajaga Sloveenia (91 protsenti) ja Bulgaaria (87 protsenti).
Erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest tarvitavad Eesti süstivad narkomaanid illegaalselt toodetud fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli.
Tervise Arengu Instituudi narkomaaniaravi andmekogu andmetel tarvitas 2009. aastal fentanüüle esmase narkootikumina 71 protsenti, 2010. aastal 84 ja 2011. aastal 76 protsenti ravile pöördunutest, vahendas instituudi pressiesindaja.
Enamik narkootikumide tarvitamise tõttu seotud surmajuhtudest Eestis on samuti seotud 3-metüülfentanüüli tarvitamisega.
Iga-aastane EMCDDA raport annab võrdleva ülevaate narkootikumide tarvitamisest, nendega seotud tagajärgedest ja meetmetest narkootikumide leviku tõkestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis ning Norras, Horvaatias ja Türgis.
Eesti poolt osaleb EMCDDA töös ning panustas aastaaruande valmimisse Tervise Arengu Instituudis paiknev Eesti Uimastiseire Keskus.