Lugeja küsib: kas majavamm levib ka vabas looduses?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majavamm.
Majavamm. Foto: Margus Ansu / Postimees

Murelik majaomanik soovib teada, kas majavamm võib levida ka aiamööblile ja puuriidale.

Elame vanas puitmajas ja 2010. aasta sügisel leidsime aias asuvate terrassiplaatide alt seene. Saatsime selle Tartusse Mükoloogia Uuringukeskusesse proovi tegemiseks ja saime vastuse, et tegemist on majavammiga. Hävitasime koheselt kõik terrassiplaadid. Edasi leidsime samasuguse seene puukuuri põrandalt. Likvideerisime ka puukuuri. Nüüd, kaks aastat hiljem on meil aias istumispakud ja dekoratiivsed puujuurikad mingit seent täis (äärtest valge, keskel pruunikas), samuti uus puidust aialaud. Kas oleks võimalik foto järgi visuaalselt kindlaks teha, kas puupakkudel on ka jälle tegemist vammiga? Kas me peaksime selle puujuurika hävitama? Puuriidas tundub olevat ka samasugune seen. Ta ei pidanud ju vist vabas looduses levima?

Teine mure on, et kodus ühte tuppa on tekkinud ka imelik seenelõhn. Kas ja kuidas oleks võimalik kindlaks teha, et vamm pole hakanud levima ka maja põranda all? Seal peaks ju küll hea tuulutus olema ja kuiv.
Seen on levinud meil vist ka maale vanasse talumajja, vähemalt seal olev vana ait oli seent täis, lammutasime maha. Maal aias olevad puupakud ja puuriit on hetkel samasuguseid seeni täis. Ometi olen lugenud, et vamm ei levi vabas looduses! Ma ei oska enam midagi ette võtta, kuidas sellele piiri panna?

Vastab: hoonete biokahjustuste spetsialist Kalle Pilt Eesti Mükoloogiauuringute Keskusest.

Fotode järgi pole võimalik kindlat seeneliiki määrata, kuid mingi arvamuse seeneperekondade kohta võib anda. Fotosid saate saata kalle@mycology.ee mailile. Majavamm tõesti väljas ei levi, kuid oleme paaril juhul leidnud hoonete läheduses (kuni 1 m hoonest) viljakehi, mis kasvavad otse mullapinnal. Ka Läti kolleeg on korra kirjeldatud olukorra tuvastanud.

Põrandaaluse kontrolliks on Mükoloogiauuringute Keskusel fiiberoptiline boreskoop, millega saab vaadata läbi 12 mm ava suletud konstruktsioonide sisse ja alla. Teine võimalus on teha õhu- ja pinnaproovid majavammi eostele, kuid see ei pruugi olla adekvaatne, kui seen pole veel moodustanud viljakeha ja eoskihti.

Õues areneb hulgaliselt puitu lagundavaid seeni. Kui soovite, et neid ei areneks, hoidke puit maapinnast eemal ehk kasutage ka kuuri ladustatud puitmaterjalide puhul kivist aluseid.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles