Prill-laud on üks kodu puhtamaid kohti
21. november 2012, 22:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika teadlaste sõnul on WC prill-laud teenimatult pälvinud kodu räpaseima koha maine, sest elamistes on sadu ja tuhandeid kordi mustemaid asju.
Ent kas keegi nõustuks hakkima köögivilju WC poti peal? Ilmselt mitte. Võib-olla peaksime järele mõtlema, kirjutab BBC.
Arizona ülikooli professor dr. Chuck Gerba uurib, kuidas haigused keskkonnas edasi levivad. Tema töö tähendab kodus erinevatele esemetele bakterite peale tupsutamist ning hiljem mõõtmist, kuidas need edasi kandusid. Eraldi pöörab mees tähelepanu roojamise teel levivatele bakteritele, nagu kolibakter ja stafülokokk ehk liikumisvõimetu kerakujuline bakter.
Gerba tuvastas, et keskmiselt asetseb tualettpoti prill-laual kuue ja poole ruutsentimeetri kohta 50 bakterit. «Mikroorganismide arvestuses on prill-laud üks puhtamaid kohti, vaid mõnes paigas on vähem pisikuid.»
Tavalisel köögi lõikelaual on keskmiselt ligi 200 korda rohkem baktereid kui prill-laual. Seetõttu näib, et peame oma koduse hügieeni üle tõsiselt muretsema.
Kööki ei satu mustus mitte otsese kontakti kaudu, vaid näiteks tooreste lihatoodete ja looma sisikonna kaudu, kus paljud bakterid tekivad. Põhjus seisneb ka selles, et kardame prill-laual vohavat mustust nii väga, et kasime seda veelgi hoolsamalt.
«Võiksime oma lõikelauda hooldada rohkem nagu prill-lauda,» ütles Gerba.
Kuid kõige räpasemad esemed on inimeste elamistes köögi pesukäsn ning nõudepesulapp. Gerba uuringu järgi on köögikäsna igal kuuel ja poolel ruutsentimeetril 10 miljonit bakterit, nõudepesulapil umbes miljon. Teiste sõnadega: pesukäsn on 200 000 korda räpasem kui WC poti prill-laud.
«Kõike räpasem koht on alati konkurentsitult köögi pesukäsn,» kinnitab Londoni ülikooli viroloogia professor ja Hügieeni nõukogu esimees John Oxford. Tema viimased uuringud võrdlesid üheksa erineva riigi kodudest võetud proove. 21 protsenti näiliselt puhastest köögilappidest olid tegelikult väga määrdunud. Samuti ei läbinud köögilapid kolibakteri testi.
Kõige parema hügieeniga paistsid silma Austraalia ja Kanada, räpakuse esirinnas olid India ja Malaisia. Lisaks tõi uuring välja bakterite pesitsuspaigad riigiti. Saudi-Araabias oli baktereid kõige enam külmikutes, Lõuna-Aafrika vabariigis aga vanni tihenditel.
Kuid korras pole asjad ka kodust väljaspool. Gerba sõnul on olukord eriti halb kontorite töölaual: «Tavalisel töölaual on 400 korda rohkem baktereid kui prill-laual.» Lisaks ei tea paljud inimesed, et nad puudutavad iga kord, kui tõstavad telefonitoru, miljoneid baktereid, sest nad ei puhasta telefoni kunagi.
Ettevaatlik tuleks olla ka supermarketites. «Kassaliinid on tõeliselt halvad kohad,» hoiatab Gerba. Lisaks on baktereid ka taaskasutavatel poekottidel. «Mõnel inimesel on rohkem mustust toidukotis kui aluspesus. Viimast nad vähemalt pesevad,» lisas ta.