Kaubanduskettide kliendid eelistavad pangakaarti sularahale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki uuringu kohaselt eelistavad Eesti suurimate kaubanduskettide kliendid kaupade eest tasuda pangakaardiga.
Kolme viimase kuu keskmine kaardimaksete osakaal ostutehingutest üle Eesti kõigis Selveri kauplustes oli 61, Prisma Peremarketites 63, Rimi kontsernis 55 protsenti ja Maxima poekettides üle 50 protsendi.
«Kaardimaksete kõrge osakaal on tingitud eelkõige kaardimaksete võimaluste levikust, mis liigub pidevas tõusutrendis,» kommenteeris Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna juht Ede Raagmets. «Lisaks mängib olulist rolli ka klientide käitumisharjumuste muutumine. Sularahas maksmise asemel on üha enam hakatud eelistama kaardiga maksmist.»
Raagmetsa sõnul on kaardimaksete kogusumma Eestis pidevalt tõusuteel. «Võrreldes 2009. aasta 8 kuuga on selle aasta 8 kuu kaardimaksete summa Eestis kasvanud 36 protsenti. Pangakaartide arv on aga sealjuures jäänud samaks,» ütles ta.
Swedbanki andmetel omab iga Eesti elanik keskmiselt 1,3 pangakaarti. «Kui vaadata kaardimaksete osakaalu kõigist kaarditehingutest, sh kaardiga sularaha väljavõttu pangaautomaatidest, siis käesoleva aasta septembrikuu andmete põhjal on Eestis kaardimaksete osakaal üle 50 protsenti,» lisas Raagmets. Tema sõnul ulatub aga näiteks naaberriigis Rootsis kaardimaksete osakaal juba 70 protsendini.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai nõustub, et Eesti kaubanduses on kaardimaksete osakaal ostutehingutes pidevalt kasvanud.
«Esiteks on kaardimakse kliendile mugav ja turvaline viis arveldamiseks ning jaekettides on selleks loodud kõik võimalused. Teiseks mängib oma rolli sularahatehingute arvu vähenemises ka euromüntide kaal – punnis ja rasket rahakotti kaasas kanda paljudele lihtsalt ei meeldi. Usutavasti laieneb elektrooniliste maksevõimaluste kasutamine kaubanduses edaspidi veelgi, kui laiemasse kasutusse jõuavad mobiilimaksed, sh kontaktivabad maksed,» märgib Merilai ning lisab, et sularaha jääb loomulikult alati käibele, kuna paljud sularahatehingud tehakse eelkõige praktilistel või emotsionaalsetel põhjustel.