Vale lumelabidas muudab rookimise raskeks

Sahk.

FOTO: Tarbija24

Lumelabidat või -sahka valides ei kehti alati reegel, mida suurem, seda kiiremini puhastatud saab. «Kui me võtame suure kühvlitäie niisket lund, siis reeglina enamus inimesi jätab kühvli samale kohale, sest see kogus kaalub nii palju,» ütles K-Rauta aiandusosakonna juht Hannes Hallmets.

Üheks heaks abimeheks värske lume puhul on lumelükkaja. «Lumelükkaja on nagu väike sahk pika varrega, et saaks lund võimalikult kaugele lükata,» rääkis K-Rauta Tondi kaupluse aiaosakonna juht Hannes Hallmets.

Samas tõi ta välja, et väga paksu lumevaipa lumelükkajaga lükata ei jõua. «Kinnistut omaval isikul on sellega väga hea õue puhastada värskelt maha sadanud lumest,» kirjeldas ta. Lumelükkajaga saab ka kühveldada, kuid paksu lume puhul on see raske, kuna lund mahub laiale kühveldajale palju. Lisaks muudab kaevamise keeruliseks pikk vars.

«Inimesed kipuvad mõtlema, et mida laiem labidas, seda parem, aga kui me võtame suure kühvlitäie niisket lund, siis reeglina enamus inimesi jätab kühvli samale kohale, sest see kogus kaalub nii palju,» tõdes Hallmets.

Kõige rohkem läheb talvel kaubaks klassikalisi lumelabidaid. Võrreldes lumelükkajaga on labidas kitsam ja kõrgemate servadega. Seda kasutatakse kaevamise eesmärgil. «Tihti mehed ostavad oma naistele lumelabida, ja mõtlevad, et mida suurem, seda parem, kuna töö saab kiiremini tehtud. Häda tekib siis, kui esimene lumi on maas ja keegi ei jaksa selle labidaga midagi teha,» rääkis Hallmets.

Valed töövõtted

Hallmetsa kinnitusel on nii labidad kui ka kühveldajad väga vastupidavad. Varred on tehtud, kas alumiiniumist, rauast, puidust või komposiitmaterjalist. «Komposiitmaterjalid on üldiselt sellised, mis taluvad kõige paremini lööki ja füüsilist pinget,» ütles ta.

Kui labidas või lükkaja katki lähevad, siis eelkõige sellepärast, et kasutatakse valesid töövõtteid. «Arvatakse, et kui on terav serv, siis saab sellega ikka midagi lõhkuda, näiteks jääd purustada. Selle jaoks on olemas ikkagi jääraud,» ütles Hallmets.

Veel lähevad hästi kaubaks kitsamad lumesahad. «Need, kes on seda tööd varem teinud, ostavad endale reeglina kitsama lumesaha,» ütles Hallmets.

Ka sahku lõhutakse oskamatusest päris palju. «Kevadeti, kui on asfalt juba väljas, siis lund lükates lohistatakse sahka tagasi. See paratamatud kulutab plastikut, selle vastu ei ole ka tarnija garantiid andnud,» rääkis Hallmets lisades, et kallimate sahkade alla on paigaldatud kaitseliist, mis küll veidi lohistamise eest kaitseb.

Korteriühistud ja majapidamised soetavad endale järjest rohkem ka lumepuhureid. «Lumepuhurid on enamvähem kõik ühesugused. Masin liigub ise edasi, lükkama ei pea. Kõikidel on reguleeritav toru, mis lund suunab. Enamus töötab bensiiniga,» kirjeldab Hallmets.

Erinevad on saha haardeulatused (69 või 61 cm), ja suuremad seadmed on elektrikäivitusega. Lumesaha kasutamine kruusateel või killustikul on ohtlik, pigem on see asfaldi ja kiviplaatidel kasutamiseks.

Artikkel ilmus esimest korda 29.11.2012.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back