Autoklaasi aitavad jääst puhastada jääsulatajad

Jäätunud auto.

FOTO: Margus Ansu

Nii kui jõuavad kohale lumi ja miinuskraadid, peavad autoomanikud alustama igapäevast autoklaaside jääst puhastamist. Spetsialistid soovitavad selleks kasutada pigem jääsulatajaid ja eelsoojendussüsteemi kui kraapimist.

Hanno Sarna Car Brite’st kirjutab Autokeemia.ee blogis, et erinevad jääd on erineva struktuuriga ja kõige kergem on eemaldada kohevat lumele sarnast pehmet jääd. Selleks piisab klaasidel vaid spetsiaalsest jääsulatajast, mis on erinevate alkoholide segu.

Vastavalt konkreetse segu koostisele toimivad need erinevalt ja erinev on ka maksimaalne välistemperatuur, mille juures need oma toime kaotavad. Mida väiksem on väljas olev külm, seda paremini need toimivad. Enamasti kaotavad nad oma efektiivsuse ca -10C kuni -20c juures.

Neid vedelikke oleks soovitatav kasutada ainult klaasidelt jää ja lume eelmaldamiseks. Värvipindadele võib tugev alkohol söövitada heledamaid laikusid, hoiatas Sarna. Klaas on aga tugevam ja alkohol (erinevad piiritused – isopropanool, etanool, metanool jne) ei suuda sinna kahjustusi tekitada.

Seega pihustage jääsulatajat klaasidele ning laske veidi mõjuda, soovitas Sarna. Õhem jääkirme sulab tema sõnul peaaegu koheselt. Tugevama ja tihedama struktuuriga jää eemaldamiseks peab laskma ainel mõned minutid toimida ning vajadusel sulatajat juurde pritsima. Seejärel piisab vaid kojameeste kasutamisest ning vajadusel veidi tuuleklaasipesuvedeliku pihustamisest.

Väga külmade ilmade puhul on Sarna sõnul loomulikult kõige efektiivsem autole paigaldatud eelsoojendus, mis kütab mootori ja salongi soojaks ning sulatab ka klaasid. Kui selline võimalus puudub, siis võib lasta mootoril pisut käia, et klaas pisutki soojeneks. Siis aitab juba ka uuesti jääsulataja. Väga külmaga käivitamine on loomulikult autole halb, kuid enamasti paratamatu, kuna suurel osal autodest puudub eelnimetatud eelsoojendussüsteem.

Ennetamine klaasivahaga

Palju kergem on aga Sarna sõnul klaasilt jääd eemaldada, kui klaas on kaetud klaasivahaga või klaasitaastajaga. Töödeldud klaasile ei jää vesi pidama, vaid voolab klaasilt maha. Seega ei teki ka nii palju jääd. Teiseks jääb klaasi pind libe ning hüdrofoobne ehk vett hülgav ning jää ei nakku sedavõrd tugevasti klaasiga. Seega on selle eemaldamine lihtsam – tihti piisab ka vaid tavalise lumeharjaga pühkimisest.

Kindlasti tuleks Sarna hinnangul vältida jää mehaanilist jääkraabitsatega maha kraapimist. Ka kõige paremad jääkraabitsad võivad tekitada nii klaasidele kui värvipinnale mikrokriimustusi, mida kohe silmaga ei pruugi näha ning ka tugevaid kraapse, mida märkate kohe.

Värvipindadelt saab õrnemad kriimustused eemaldada masinpoleerimise abil (mitte vahatamise!!!), kuid tugevamate kriimustuste puhul aitab vaid uuesti värvimine. Klaasile tekitatud kriimustusi näete kõige paremini kevadel esimese madala päikesega. Siis aitab nähtavust parandada jällegi klaasi katmine klaasitaastajaga.

Vähendamaks kriimustuste tekkimise ohtu peaks värvipindasid Sarna sõnul regulaarselt vahatama. Vaha tekitab värvipinnale õhukese kaitsekihi. Kui nüüd siiski tekib jääkraabitsast õrn kriimustus, siis ei ole see kriimustus loodetavasti mitte värvipinna sees vaid hoopis vahapinna sees. Selle saab seega hõlpsasti eemaldada uuesti vahatades.

Mida rohkem ja tihemini vahatate, seda väiksem on tõenäosus, et kevadeks on auto värvipind lõplikult rikutud, selgitas Sarna. Minimaalselt peaks vahatama kaks korda aastas, korra kevadel likvideerimaks talviseid kahjustusi, andmaks pinnale läiget ning kaitset suvise päikese UV kiirguse eest.

Teist korda peaks vahatama sügisel, et anda maksimaalne kaitse talvise teesoola, pigi, niiskuse ja jää vastu. Parim oleks aga vahatada 4 korda aastas ehk korra lisaks kesksuvel ja korra südatalvel. Nii on auto maksimaalselt kaitstud ka jää ja lume eemaldamisest tekkivate kahjustuste eest!

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles