Lugeja küsib: kuidas näeb välja korteri sundmüüki panemine KÜ poolt?

Tarbija24
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja.
Kortermaja. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Korteriühistu tahab teha koosolekut, et hääletada võlgnevuse tõttu meie korteri sündmüüki panemist. Võlg on 5000 eurot, pangalaen 70 000 eurot, korteri turuhind ca 65 000 eurot. Kuidas näeb välja sundmüügi protsess alates hääletamisest? Kui kaua aega see protsess võtab? Kas kohus saab otsustada, et ei pea korterit sundkorras müüma, kui me saame teatud aja jooksul osamaksete kaupa võlgnevust tasuda? KÜ ei soovi kokku leppida maksegraafiku suhtes, tahab meid lastega tänavale välja visata,» küsib lugeja.

Vastab jurist  Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Korteriomanikud saavad korteri võõrandamise nõude esitada, kui kohustust rikkunud korteriomanik:
- ei hoia korteriomandi reaalosa (korter) korras;
- ei hoidu kaasomandi eset (trepikojad, kelder, fassaad, aknad, uksed jne.) kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab korteri tavakasutusest tekkivad mõjud ja/või ta ei talu ise teiste korterite tavakasutuse mõjusid;
- ei võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme (näit. kütte-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem) korrashoiuks;
- on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
- häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Võõrandamisprotsess ise näeb välja nii, et juhul, kui seaduses sätestatud võõrandamisnõude esitamise eeltingimused on täidetud (eeltoodud loetelu ei ole ammendav), siis kutsutakse korteriomanike koosolek kokku KÜ põhikirjas sätestatud tingimustel.

Ühistu üldkoosolekul peab korteri võõrandamist kohustava otsuse poolt olema üle poole kõikidest korteriomanikest. Peale otsuse vastuvõtmist peab korteriomanik oma korteri ise võõrandama. Juhul, kui ta seda vabatahtlikult ei tee, siis otsustab võõrandamise kohus ühe korteriomaniku või KÜ hagi alusel. Hagimenetluse kestvus maakohtutes ei ületa reeglina ühte aastat.

Valdava osa, nagu ka Teie puhul, on võõrandamisnõuete aluseks korteril lasuv suur võlgnevus, mille puhul ei ole kohtul suurt kaalutlusruumi - kui võla suurus ületab kuue kuu majanduskulusid ning nende tasumisega on viivitatud üle kolme kuu, siis on kohus sunnitud võõrandamist kohustava kohtuotsuse ka langetama.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles