Korteriühistud: tühja korterit ei tohi kütmata jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krõbe talvepakane on taas tõstatanud paljude ühitute jaoks olulise probleemi - kui majas on tühje kortereid, siis kuidas tagada neis mõistlik temperatuur?
«Talv toob selle probleemi taas teravalt esile - kui majas on tühje kortereid, mille omanikud seal sees ei ela ja need korterid lihtsalt kütmata jätavad. Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
«Selge on see, et praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast - külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik. Uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse soovime aga konkreetselt korterite miinimumtemperatuuri nõude lisamist,» rääkis Mardi.
Korteriühistute liidu ettepanek on, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas kaugküte, gaasi-, elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning majakonstruktsioone. Vastava temperatuuri määramine jäeti asjatundjate hooleks.
Urmas Mardi sõnul tuleks kõbedate talveilmadega taas kindlasti kontrollida, kas küttesüsteem toimib tõrgeteta ja veetorud on piisavalt soojas vältimaks nende jäätumist. «Torustike külmumisohu vältimiseks tuleb mässida torud lisasoojustusega. Juba jäätunud torude ülessoojendamisel tuleks ettevaatlikult kasutada soojakaableid või soojapuhurit. Mitte mingil juhul ei tohi torude ülessoojendamisel kasutada lahtist tuld,» manitses Mardi.
Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud.
Mardi sõnul tuleks hoolikalt üle vaadata ja lukustada ka kõik võimalikud sissepääsud vältimaks tulekahjusid, mis võivad alguse saada võõraste isikute poolt keldritesse ja kuuridesse tehtud tulest.
Ahjukütte puhul soovitatakse jälgida mõõdukat kütterežiimi ning kütta korraga üks ahjutäis kaks kuni kolm korda päevas. Vältimaks vingumürgituse ohtu peab jälgima, et siibrit liiga vara ei suletaks.
Elektriliste küttekehade kasutamisel ei tohi samuti elektrisüsteemi ülekoormata - suur hulk tulekahjusid on just elektrisüsteemist alguse saanud. «Kindlasti tuleks kodust lahkudes sulgeda kõik aknad, mitte jätta neid tuulutusasendisse,» hoiatas Mardi.