Eestlane võõrsil: Texases päkapikud sussi sisse kommi ei too

Linda Pärn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Eestlanna Jane on elanud Houstonis, Ameerika Ühendriikides Texase osariigis veidi üle viie aasta. Ameeriklaste jõulukombed tema sõnul meie kommetest suuresti ei erinegi, kuid selliseid päkapikke, kes terve jõulukuu lastele sussi sisse kommi tooks, seal ei tunta.

Kohanemine Ameerika eluga võttis Janel aega, kuid nüüd arvab ta, et Eestisse tagasi tulles saaks ta kultuurišoki, sest on sealse elu ja inimestega juba väga harjunud. Pühadetraditsioonid Houstonis on aga meile üsnagi sarnased: «Jõule peetakse üldiselt samamoodi nagu Eestiski. Kohalikud kombed meeldivad mulle väga. Armastan traditsioone ja pühi, eriti jõuluaega,» nendib Jane. «Ja jõule, nagu Eestiski, tähistatakse siin suurelt.»

Ameerikas ei ole aga meile tuntud päkapikke, kes lastele hommikuti sussi sisse üllatusi jätaks. Seda igatsebki Jane meie kommetest kõige rohkem. «Ma ilmselt ei hakkagi sussi sisse nänni toovaid päkapikke oma lastele tutvustama, sest ei taha, et teised lapsed koolis nende illusioone purustama hakkaksid. Siin on olemas ka oma vaike päkapikutraditsioon, mida mina veel adopteerinud ei ole, aga tulevikus on kõik võimalik,» jätab ta endale valikuvõimaluse. «Traditsioon on selline, et vanemad panevad detsembris pisikese päkapiku iga päev erinevasse kohta ja lapsed püüavad päkapikku üles leida.» Päkapiku otsimismängu juurde käib Jane sõnul meilegi tuttav jutt, et jõuluvana abilised näevad kõike ja kannavad seda vanale ette, sest pahadele lastele jõuluvana kinke ei too.

«Sellega ei harju ma ilmselt kunagi, et jõulukinkide avamisega pean 25. hommikuni ootama,» lisab Jane. «Eestis sai jõulukingid avada ikka jõululaupäeva õhtul. Samas on see traditsioon ilmselt ka perekonniti erinev, sest ma olen kindel, et Eestiski on neid peresid, kus avatakse kingitusi esimese jõulupüha hommikul.

Pühadelaual on sealmail harilikult sink või kalkun ning lisandiks kartul, kuid muudki. Jane teeb ka hapukapsast, aga sööb seda üksi. «Verivorstist tunnen puudust, aga kuuldavasti peaks seda siin mingis poes saada olema. Pole seda poodi kahjuks või õnneks veel leidnud,» naerab ta.

Lastele on kõige olulisemaks kahtlemata kingitused. «Jõuluaeg on lastele ju nii oluline ja imeline aeg. Me oma pisikese töökollektiiviga otsustasime korjanduse teha ja läheme isiklikult kohalikku lastevarjupaika kinke jagama. Kõigile meeldib ju kinke teha ja saada, aga laste jaoks on see ikka midagi palju enamat.»

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles