Mis takistab inimesel 130. eluaastast vanemaks elamist – selle ja muude temaatiliste küsimuste üle arutleb Postimehe arvamusportaalis Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kai Saks.
Kai Saks: kas on oodata eluea läbimurdelist pikenemist?
27. detsember 2012, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase saja aasta vältel on inimeste keskmine eluiga kasvanud viiekümnelt eluaastalt ligikaudu kaheksakümnele, seega kolm kuud ühe aasta kohta. Paraku ei ole põhjust loota (või karta), et eluea pikenemine jätkub praegusel sajandil samas tempos või isegi kiireneb.
Viimane sajand tõi kaasa inimeste elutingimuste kiire paranemise ja seetõttu vähenes enneaegne surevus haigustesse ja nälga. Päris oluline tähendus on ka meditsiini arengul, mistõttu varem sageli surmaga lõppenud haigused enam ei tapa.
Normaalne vananemine on aga läbi aegade olnud üsna ühesugune – palju rohkem kui 100 aastat ei pea vastu ka täiesti terve inimese keha. Aastatega tekivad muutused rakkude ja kudede tasandil, mis toovad kaasa elujõu vähenemise. Viimaks, umbes 120-130 aasta vanuses, on rakkude ainevahetus sedavõrd halb, et inimese elutegevuseks vajalikud protsessid pole enam võimalikud.
Enamik kaasaja teadlastest, kes uurivad vananemist, on ühel nõul, et keskmise inimese jaoks on ülim eluea piir 100 aastat, sellest vanemaks on võimalik elada vaid väga soodsa päriliku fooniga inimestel. Selle sajandi lõpuks prognoositakse kõige pikema elueaga riikides keskmiseks elueaks 88 aastat.
Teadussaavutused nanotehnoloogias, molekulaarbioloogias ja geneetikas on näidanud, et rakkude vananemist on võimalik pidurdada, kuid väga sageli toob see endaga kaasa organismi kui terviku kiirema surma, sest tekib rakkude kontrollimatu vohamine ehk pahaloomuline kasvaja. Ei aita ka vanade ja kulunud organite väljavahetamine meedikute poolt – sellest saavad kasu inimesed, kellel on haigestunud näiteks süda või maks, kuid teised organid töötavad kenasti.
Otsingud vananemise peatamiseks või isegi nooruse taastamiseks jätkuvad täie hooga, iseküsimus, kui edukalt. Loomariigis on teada vähemalt üks liik, väike meduusike, kes on võimeline arenema suguküpsest loomast taas noorvormiks. Praegu pole aga mingeid viiteid, et see oleks võimalik inimesel.
Arvamuslugu põhineb Kai Saksi sel kuul ilmunud raamatus «Vaikijate hääled» ilmunud artiklil.