Lugeja küsib: kas Soomes töötavalt isalt võib nõuda suuremat elatist?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laps vajab mõlema vanema toetust ja tuge.
Laps vajab mõlema vanema toetust ja tuge. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Ma tahaksin lapse isalt välja nõuda lapsele elatisraha, kuid ta töötab Soomes. Kas siis on võimalik nõuda rohkem kui 139 eurot (Eesti miinimumpalga järgi)? Tööl peaks ta nüüd olema ametlikult, kuid lapsele kannab elatisraha, kuidas jumal juhatab. Kas mul on õigus nõuda ka tagantjärele need summad, mis tal tasumata on? Kuidas seda taotlust teha ja kus seda teha?» soovib üks ema teada.

Vastab õigusbüroo Puurits & Partnerid jurist Hanna Kivirand.

Lapse elatisraha suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest ja rolli ei mängi üldjuhul asjaolu, kus elatise maksmiseks kohustatud isik elab ning milline on sellega seoses tema sissetulek.

Seega, kui lapse vajadused ühes kalendrikuus on suuremad kui alampalk, mis on käesoleval hetkel 290 eurot, on põhjendatud nõuda lapsele ka ülalpidamist suuremas ulatuses. Seejuures tuleb arvestada sellega, et elatise nõudmisel miinimumist suuremas summas peab lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi tõendama.

Elatise väljamõistmiseks tuleb esitada kohtule vastav hagiavaldus või algatada maksekäsu kiirmenetlus elatisnõudes. Erinevalt maksekäsu kiirmenetlusest on hagiavalduse esitamisel võimalik nõuda elatist 1 aasta tagasiulatuvalt, samuti puudub nõutava elatise ülemmäär, milline on maksekäsu kiirmenetluse korral 200 eurot.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles