Imeline aeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õige vaikselt välja vaadates ma mõtlen,
kui kaunilt lumekristallid säravad ja liuglevad.
Nad üksteisest eralduvad, siis nõnda kurvalt lebavad.
Teineteisele mõtlevad ja igatsema jäävad.
Nad on täis südamlikku siirust ja armastust,
lummavat soojust ja pühadehõngu.
Ka imelised tähed taevas veel enamgi sätendama löövad,
kõige pisemadki soovid täide viivad.
Kõik maailma värvid taas erksamaks läevad,
saab luitunust kleidist kuldkollane siid
ja kõik need kaunid pühadepäevad,
taaskord aeg mälestusteks viib.
Iga inglitiiva puudutuse saatel,
uueks aastaks võluküünlad süütan.
Hinge rahu ja südamesse soojust,
päevadesse naeru ja uut ootust.
Autor: Gete