Vaher: teavitamine kärbib inkassoäri pahupoolt

FOTO: Postimees/Scanpix

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul saab võidelda rasketel aegadel laieneva inkassoäriga kaasnevate ohtude vastu teavituskampaaniatega.


«Tarbijate vähene teadlikkus oma õigustest on jätkuvalt tõsine probleem, teadlikkuse tõusu saab ka riik üsna oluliselt panustada läbi sotsiaalkampaaniate ja näiteks nõustamiskeskuste,» ütles Vaher Postimees.ee'le.

Ta meenutas, et juba aastaid laieneb riigi õigusabi kohtuvälisele nõustamisele, mida saavad taotleda kõik maksujõuetud isikud.

Vaher kiitis heaks muuhulgas võlanõudmisega tegeleva ettevõtte Intrum Justitia juhi Ivar Tammemäe tänases Postimehes avaldatud arvamusloos välja käidud mõtte, et inkassofirmadele võiks kehtestada sissenõude ülempiiri.

«Ratsionaalne ülempiir sissenõudekuludele ja selgete reeglite seadmine inkassofirmadele on igati põhjendatud ettepanekud, mida tuleb selgelt toetada.»

Ta lisas, et kui intressipiir SMS-laenudele sai seatud tarbelaenude turu korrastamiseks, siis lisaks seadusele kujundavad päriselu ka kohtulahendid.

«Juba on langetatud kohtuotsuseid, mille järgi juhul, kui kõrvalnõuded ületavad põhinõuet, peab kõrvalnõuete suurus olema selgelt põhjendatud, ja kohus on mitmetes kaasustes keeldunud meelevaldsete nõuete või nn varjatud intresside väljanõudmisest.»

Kohus saab tema sõnul seaduse kohaselt viiviseid ja leppetrahve võlgniku taotlusel vähendada, mida on kohtupraktikas juba tehtud.

«Seega on väga oluline tarbija teadlikkus oma seadusjärgsetest õigustest ja professionaalse õigusabi olemasolu.»

Ivar Tammemäe kirjutas tänase Postimehe arvamusküljel, et võlgade sissenõudmine kipub meenutama Eestis Metsikut Läänt ja seda tuleks reguleerida. Tammemäe väitel tasub eriti muretseda eraisikute pärast, kelle abitust kiputakse ära kasutama.

Tema sõnul on reegel, et 80 protsenti võlgnikest ei vaevu kunagi sissenõudmisi vaidlustama, ja nii maksavad nad kinni ka kõrvalnõuded, mis võivad olla põhjendamatult suured. Eelkõige on tema sõnul probleem eratarbijatega, kes on lepingulises suhtes tavaliselt nõrgem pool.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles