Maksikirja lubatud mõõtmed muutuvad palju väiksemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. märtsist 2013 on riigisisese maksikirja suurimad lubatud mõõtmed 230 x 330 x 20 mm. Suuremad saadetised tuleb teele panna pakiga. Rahvusvahelise maksikirja mõõtmed ei muutu.
«Pärast muudatusi saab maksikirjast selgelt vaid sõnumite ja õhemate trükiste edastamiseks mõeldud teenus,» kommenteeris muudatust postiteenuste divisjoni juht Jaan Vainult.
Siiani on maksikiri tohtinud kaaluda kuni kaks kilogrammi ning pikkus, laius ja kõrgus võisid kokku olla 900 mm, kusjuures pikima külje mõõt 600 mm või rulli keeratuna või rulli keeratuna pikkuse ja kahekordse läbimõõdu summa 1040 mm, pikim mõõt 900 mm.
Vainulti sõnul kiputi seni teinekord ka pakimõõtu esemeid maksikirjadega saatma. «Nende kättetoimetamine on problemaatiline, sest maksikiri peab mahtuma postkasti. Kui kiri oli suurem ja inimest ei olnud kodus, tuli maksikiri kandekeskusesse tagasi viia. See tähendas viivitust saadetise kättesaamisel.»
Eesti Posti kommunikatsioonijuhi Inge Suderi sõnul saadeti praegu maksikirjaga ka näiteks rulluiske ja lasteriideid - need aga ei mahu kuidagi postkasti ära.
Riigisisese maksikirja saatmine maksab vastavalt kaalule 0,9-2,5 eurot.
Postkontorites on väljas maksikirja mõõtmete muutusest teavitav plakat ning klientidele on tutvumiseks pakiteenuse voldik, mis aitab sobivat pakiteenust valida. Lisaks tulevad postkontoritesse ka kirjamõõdikud, millega saab mõõta, kas saadetav kiri on standardkiri, maksikiri või hoopis pakk.
Logistikaettevõte juhib tähelepanu ka sellele, kui oluline on korrektne postkast postisaadetiste kättesaamisel. Nõuetekohased postkastid kaitsevad ilmastikutingimuste eest ja mahutavad kõik saadetised kenasti kasti.