EKI: tarbijate hinnang riigi majandusele kerkis pikaajalisest keskmisest kõrgemaks
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
22. jaanuar 2013, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed näevad Eesti riigi majanduse arengut optimistlikumalt kui oma pere väljavaateid, ja hinnang riigi majanduse väljavaadetele on peale vahepealset madalseisu jõudnud 2012. aasta maikuu tasemel ja ületab 1 punkti võrra pikaajalist keskmist, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tarbijate kindlustunde jaanuarikuisest indikaatorist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) tarbijate kindlustunde indikaator oli jaanuaris –4, mis on 6 punkti parem kui detsembris ja samavõrra parem ka pikaajalisest keskmisest (–10).
Kuuga paranesid inimeste hinnangud kõigi kindlustunde komponentide osas (prognoos riigi ja oma pere olukorrale, tööturule ja säästuvõimele), kuid olulisima panuse kindlustunde kasvule andis inimeste suurem turvalisus tööturul.
EKI märkis oma teates, et erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate vastajate kindlustunne erineb oluliselt. Kõrgem on jõukamate, nooremate inimeste ja meeste kindlustunne. Näiteks 16-29 aastaste noorte kindlustunde indikaator on +13 ja üle 65 aastastel –8.
Jaanuaris paranes elanike hinnang oma pere majandusolukorrale 12 kuu pärast (saldo detsembris –8, jaanuaris –2). Endiselt on väikeses ülekaalus inimesed, kes pelgavad oma pere majandusolukorra halvenemist, kuid eelmise kuuga võrreldes lisandus just madalama sissetulekuga vastanute gruppi optimistlikumat väljavaadet. Ootused sõltuvad EKI teatel tugevalt pere praegusest sissetulekust. Kui madalama sissetulekuga peredest (I kvartiil) ootas 22 protsenti olukorra parenemist ja 37 protsenti halvenemist, siis jõukaima (IV kvartiili) peredest ootas paranemist 34 protsenti ja halvenemist 11 protsenti peredest.
Eesti majanduse arengut nähti optimistlikumalt, kui oma pere väljavaateid ja siin on prognoosid erinevas sissetulekuga inimeste vahel sarnasemad kui oma pere väljavaateid hinnates. Jaanuaris ootas 34 protsenti küsitletutest, et riigi majandusolukord on järgneva 12 kuu pärast parem, sama olukorra püsimist ootas 34 protsenti ja halvenemist kartis 20 protsenti küsitletutest. Hinnang riigi majanduse väljavaadetele on peale vahepealset madalseisu jõudnud 2012. aasta maikuu tasemel ja ületab 1 punkti võrra pikaajalist keskmist, märgib EKI.
Suurem osa peredest (51 protsenti) tuleb omadega ots-otsaga kokku. Jaanuaris teatas 38 protsenti peredest säästmisest ja 9 protsenti elas kas varasematest säästudest või olid võlgades. Hinnang oma rahanduslikule olukorrale oli jaanuaris natuke parem pikaajalisest keskmisest. Perede rahaline toimetulek on väga tugevas korrelatsioonis peres sissetulekuga. Madalaima tuluga peredest (I kvartiil) suutis säästa vaid 17 protsenti ja rahalistes raskustes oli 16 protsenti vastanutest. Jõukaima sissetulekuga peredest suutis säästa 62 protsenti ja raskustes oli 7 protsenti peredest.
Kui 2011. aasta viimastel kuudel ja 2012. aasta esimesel poolel suurenes elanike ebakindlus tööturul, siis eelmise aasta lõpukuudel olukord paranes ja selle jaanuaris olid juba ülekaalus need vastajad, kelle hinnangul töötus 2013. aastal väheneb, märgib EKI.