/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Tallinna rahvastikuregistri osakonna pearegistripidaja Piret Tamsoo ütles, et üürnike puhul piisab pealinna sissekirjutuse saamiseks vaid üürilepingu esitamisest. Ka ei takista see, kui üürilepingus on kirjas, et üüriline ei tohi end üüripinnale registreerida.
Tallinna kesklinna valitsuse rahvastikuregistri osakonna pearegistripidaja Piret Tamsoo sõnul tuleb üürnikul, kes soovib Tallinnasse end registreerida esitada üürileping ja isikut tõendav dokument.
Sellisel juhul eraldi omaniku nõusolekut enam vaja pole. «Rahvastikuregistri seadus ütleb, et elukoha registreerimise alus on üürileping või omaniku nõusolek,» rääkis Tamsoo.
Registreerimist ei takista ka see, kui üürilepingus on sätestatud, et elukohana korterit registreerida ei tohi. «Linnavalitsuse juriidiline seisukoht on, et kuna on olemas rahvastikuregistri seadus, mis ütleb, et üürilepingu alusel saab end registreerida, siis selline klausel on lepingus tühine,» kinnitas Tamsoo lisades, et ükski elukoht ei jää registreerimata sellepärast, et üürilepingus selline klausel on. «Seadus on ikkagi ülemuslik.»
Tamsoo kinnitusel ei ole säärased lepingud sugugi haruldased. «Neid üürilepinguid ikka on ja me juhime loomulikult ka tähelepanu sellisele punktile. Paljud pole lepingut läbi lugenudki,» rääkis Tamsoo.
Kesklinna kirjutab end sisse 30 inimest päevas
Miks osa omanikke ei soovi, et üüriline end üüripinnale sisse kirjutab on Tamsoo sõnul arusaamatu, kuna sissekirjutus ei anna mingeid õigusi pinnale.
«Üürileping kehtestab suhted, mis on omaniku ja üürniku vahel, kui need saavad otsa, siis saavad otsa ka kõik õigused, mis inimesel on korterile tekkinud seoses üürilepinguga,» ütles Tamsoo. Kui inimene korterist ära kolib, siis on korrektne enda aadress omavalitsuses ära muuta. Kui üürnik seda 30 päeva jooksul ei tee, siis on omanikul õigus üüriline nö. välja kirjutada.
«Omanik teeb taotluse, kus ta kinnitab, et inimesed ei ela enam sellel aadressil ega neil pole ka õigust pinda kasutada» selgitab Tamsoo. Edasi teavitab omavalitsus üürilist, et omanik on sellise taotluse teinud. Lõpuks ilmub see ka ametlikes teadaannetes.
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Ingmar Saksing arvas, et osa omanikke ei taha, et üürnik end sisse kirjutaks, kuna eelistatakse korterit üürida nö. mustalt.
Tamsoo sõnul ei ole kahjuks Eestis üürilepingute registrit, mis mujal maailmas üsna levinud on. Kõik kehtivad üürilepingud on kantud registrisse ja kui lepingut registris pole, siis pole sama hästi seda ka olemas.
«Osa inimesi ka pelgavad seda, et kui nad annavad pinna üürile, siis äkki see polegi enam minu korter,» lisas Tamsoo.
Seoses sellega, et Tallinnas on ühistransport registreeritud pealinlastele tasuta, on linnaosavalitsuste rahvastikuregistri osakondadel käed-jalad tööd täis. «Avaldusi on juba novembrist umbes kaks korda rohkem kui tavaliselt,» rääkis Tamsoo, kelle kinnitusel laekub praegu kesklinna valitsusele päevas umbes 30 avaldust.
Soodustused ajavad pea sassi
Paljud kirjutavad end sisse pinnale, mis ongi Tallinnasse ostetud. Samas on hulk ka neid, kes kirjutavad end sisse üüripinnale.
«Soodustused ajavad inimese pea segamini. Ühest küljest tahavad inimesed tasuta bussiga sõita, aga kui on maal suur valdus, siis kisub sinnapoole otsus, sest võib-olla seal on maamaksu vabastus suurem kui Tallinnas väikse korteri eest. Kõik need asjad kipuvad rahvastikuregistri segamini lööma,» ütles Tamsoo, kes tõi välja, et inimesed kirjutavad end sisse sinna omavalitsusse, kus on neile kõige kasulikum ja elukoht on teisejärgulisem. «Nii kaua kui meie süsteem sellistel alustel on üles ehitatud, siis nii ta lihtsalt on.»