Kohus andis sundüürnikule õiguse saada uus eluase
28. jaanuar 2013, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris jõustus Tartu ringkonnakohtu eelmise aasta 1. novembri otsus, millega kohus tühistas Tartu linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsuse mitte anda sundüürnikule linna omandis olevat eluruumi.
Kaebaja elas sundüürnikuna omandireformi käigus tagastatud eluruumis. Majaomanikud soovisid aga elamut rekonstrueerida ja algasid suuremahulised ehitustööd.
Kaebaja sõnul lammutati ehitustööde käigus majas kõik korterid peale tema korteri. Lisaks lammutati ka trepid ja kaebaja korter püsis püsti ainult tänu toestusele. Samuti pidi ta elama 2,5 aastat ilma veevarustuseta. Seetõttu taotles isik omandireformi aluste seaduse järgi linna omandis oleva eluruumi enda kasutusse saamist.
Nimetatud seadus sätestab, et kohalik omavalitsusüksus peab andma sundüürniku kasutusse eluruumi, kui üüritud eluruum on muutunud varisemisohtlikuks või kui üüritud eluruum on välja arvatud eluruumide hulgast füüsilise kulumise tõttu.
Linnavalitsus keeldus kaebajale eluruumi andmisest, kuna leidis, et selle andmise eeldused ei olnud täidetud.
Kohus leidis aga, et abstraktsemalt sõnastades väljendavad eluruumi varisemisohtlikkus või eluruumide hulgast väljaarvamine füüsilise kulumise tõttu seda, et eluruumis elamine on muutunud üürniku jaoks kas ohtlikuks või võimatuks.
Seega oligi seadusandja eesmärk see, et elamistingimuste ohtlikuks või võimatuks muutumise korral annaks kohalik omavalitsus üürniku kasutusse eluruumi. Antud juhul oli eluruumi kasutamine muutunud võimatuks elamu rekonstrueerimistööde tõttu.
Kohus leidis, et olemuslikult ei ole vahet, mis põhjusel on elamu varisemisohtlikuks muutunud. Elamu lammutamine ühe korteri ümber ja selle korteri püsimajäämine üksnes tänu toestamisele võib tähendada varisemisohtlikkust. Samamoodi võib eluruumi kasutamise võimatus füüsilise kulumise tõttu olla samaväärne sellega, kui eluruumi kasutamine muudetakse võimatuks tänu majas ühe korteri ümber toimuvatele põhjalikele ümberehitustöödele.
Ringkonnakohtu otsusele Tartu linnavalitsuse esitatud kassatsioonkaebust riigikohus menetlusse ei võtnud. Seega peab linnavalitsus kaebaja taotluse eluruumi andmiseks uuesti lahendama.
Kaebaja esines kohtumenetluses ise ilma juristist esindaja abita.