Viin on Eestis vanainimeste jook
30. jaanuar 2013, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskelt ilmunud Konjunktuuriinstituudi ja Tervise Arengu Instituudi aastaraamatust «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis» selgub, et 2011. aastal jõid viina kõige rohkem üle 50-aastased inimesed.
Erinevate alkohoolsete jookide tarbimissagedused varieeruvad sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes. Nii tarbivad mehed viina ja õlut sagedamini kui naised, samas kui naised edestavad mehi veinitarbimise sageduses.
Vanusegruppidest tarbisid enam viina ja teisi kangeid alkohoolseid jooke üle 50-aastased inimesed, lahjasid alkohoolseid jooke aga kuni 29-aastased noored. Viskit, brändit, likööri, veine, siidrit ja long-drinke jõid rohkem keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed.
Eestlaste hinnangud alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidusest on jäänud sarnaseks eelmiste aastatega. Kõige negatiivsemaks nähtuseks peavad inimesed alkoholijoobes sõiduki juhtimist. Edasi järgnesid laste ja noorte alkoholi tarbimine (91 protsenti), alkoholist põhjustatud terviseprobleemid (86 protsenti), alkoholi tarbimisega kaasnenud isikuvastased kuriteod ning avaliku korra rikkumised ja alkoholist põhjustatud kodune vägivald.
Piirkondadest tarbisid 2011. aasta küsitluse põhjal viina kõige enam Kirde-Eesti ja Põhja-Eesti elanikud – vähemalt kord nädalas jõi kanget alkoholi 5 protsenti sealsetest alkoholitarbijatest.
Sagedased veinijoojad moodustasid kõige suurema osa Põhja-Eesti alkoholitarbijate hulgas (vähemalt kord nädalas jõi veini 10 protsenti tarbijatest) ning eriti Tallinnas (12 protsenti alkoholitarbijatest jõi veini korra nädalas). Õlut tarbiti teistest tihedamini Kirde-Eestis, viskit, konjakit jt kangeid alkohoolseid jooke tarbisid enam Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti elanikud.