Eestlane soolab toitu küllaltki julgelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisearendajad hoiatavad, et soolas sisalduv naatrium on suures koguses tervisele ohtlik ning soola tuleks toidule lisada «pigem kahvliga». Seega on eriti oluline teada, kuidas soola kasutada ja milliseid maitsenüansse erinevate sooladega on võimalik saavutada.
Maitseainete poest Piprapood leiab näiteks väga erinevaid maitsesooli, mis on eestlaste seas ka väga populaarsed. Riiulitest vaatavad vastu sibula- ja küüslaugusool, selleri- ja rosmariinisool, praeliha- ja ürdisool, aga isegi suitsusool.
Piprapoe müüja-konsultandi Tuulike Riivese sõnul võiks maitsesoola küll täiesti vabalt asendada lihtsalt maitseaine ja soolaga, kuid mugav on nendega toitu maitsestada kindlasti.
«Maitsestamine on nendega inimesele lihtsaks tehtud,» ütles Riives. «Kuna inimesed alles avastavad enda jaoks seda maailma, armastatakse just valmissegusid.»
Grillihooajal on Riivese sõnul müügihitt suitsusool, mis koosneb suitsuaroomist ja soolast. Seda kasutatakse nii liha marineerimisel kui ka kastmete valmistamisel ning see annab toidule suitsuse maitse.
Kõige uuenduslikumad tooted soolamaailmas on soolahelbed. Riivese sõnul kasutavad neid näiteks restoranid toitudele efektsuse lisamiseks.
«Tavaliselt raputatakse soolahelbed valminud toidule – need annavad selle välimusele palju juurde. Helbeid on ka erinevate maitsetega – meil on olnud müügil ka näiteks söega rikastatud helbeid, mis olid musta värvi,» rääkis Riives.
Peale maitse- ja tavalise lauasoola leidub Eesti jaemüügis ka erinevatest piirkondadest pärit mineraalaineterikkaid sooli, mida reklaamitakse nende tervislikkusele rõhudes. Neist populaarsemad on kahtlemata Himaalaja soolad.
Sooli maale toova joogaklubi Sattva juhatuse liikme Eva Reintaki sõnul on looduslikud soolad tööstuslikult rafineeritud lauasoolast inimorganismile palju kasulikumad. «Loodus on lisanud soolale 84 komplementaarset elementi makromineraalide ja mikroelementide näol, millel on oluline roll kaitsta meid puhta naatriumkloriidi eest, tagades naatriumi õige omastamise ja väljutamise neerude kaudu,» selgitas Reintak.
Himaalaja sool pärineb naise sõnul valdavalt Himaalaja jalamilt (Pakistanist) ning on üks puhtamaid saadaolevaid soolasid. Himaalaja soola kasutamisel tuleb ka meeles pidada, et see on lauasoolast palju soolasem, seega tuleb selle doseerimisel olla ettevaatlik.
Samuti toob Reintak maale Sel de Guerande soola, mis on tema sõnul sada protsenti looduslik ning käsitsi korjatud kuulsatelt Terre de Selli soolaväljadelt Bretagne’i piirkonnas Prantsusmaal. «See on rafineerimata, pesemata, valgendamata, absoluutselt lisanditevaba sool, mida on rikastanud ja kuivatanud vaid päike ja tuul.»
Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi nendib, et vähem töödeldud soolad on küll mineraalainerikkamad, kuid sealt saadud lisamineraalide hulk on siiski kaduvväike.
«Kui päevane soovitatav soolakogus on umbes viis grammi ehk üks teelusikatäis, siis suurem osa sellest saadakse kätte valmistoodetest,» selgitas Pitsi. «See tähendab, et ise peaks soola lisama kõige rohkem 1–2 grammi päevas ja selle puhul ei ole tervise mõttes küll erilist vahet, kas tegu on näiteks Himaalaja või tavalise soolaga.»