Puuküürnike probleem on laiem

Lasnamäe linnaosa.

FOTO: Tairo Lutter / Õhtuleht

«Pealtnägija» eilses telesaates arutati üürivaidluse saaga jätkuloos, et üüripinnalt välja kolimast keelduvaid üürnikke on rohkem ja probleem väga lai.

«Kus on see viga, mida seda tüüpi inimesed ära kasutavad?» küsis saatejuht Rasmus Kagge.

Telesaates sõna saanud juuraspetsialistid olid ühisel seisukohal, et peamine probleem, miks halb üürnik saab niimoodi väljakolimist pikendada peitub selles, et kohtumenetlus on väga pikk protsess, mis võib aega võtta aastaid. Kohtud menetlevad asju laekumiste järjekorras, mitte prioriteetide järjekorras, vahendab ERR.ee.

1 Partner Kinnisvara juhatuse liige Martin Vahter juhtis tähelepanu ka sellele, et kohtuskäimise kulud on väga suured. «5000 euro pärast ei ole mõtet kohtusse minna, see on liiga kulukas,» tõi ta näite.

Vahter rääkis loo, kuidas ta pidas protsessi üürnikuga, kes keeldus tema pinnalt kuus aastat välja kolimast ja maksis üüri ühe krooni kuus. «Paha üürnik lihtsalt väsis lõputust kohtusõjast ära,» selgitas saatejuht lõputu tüli lõppemist. Vahteri sõnul on selliseid üürnikke aga rohkem.

«Me teadsime, et Eestis on probleeme puuküürnikega, kes kohtute kohmakust ja aeglust kuritarvitavad, kuid saatele tulnud tagasiside hämmastas. Selgub, et asi on palju tõsisem ja leidub üürnikke, kes olukorda süsteemselt ja sihilikult enda kasuks ära kasutavad,» kirjutas «Pealtnägija» oma Facebooki profiilil.

Nüüd loodavad juuraspetsialistid, et üürileandjaid aitab kohtuprotsessi kestvuse oluliselt lühemaks tegemine.

«Relika Roostalu soov näidata ennast tagakiusatud ohvrina sai põrmustava hoobi, kui «Pealtnägijale» saadeti kohtumaterjalid, mis näitavad mustvalgelt, et naine luiskab silmagi pilgutamata. Nagu nüüd selgub, on tegemist staažika puuküürnikuga, kes on nelja aasta jooksul elanud mitmetes rendimajades omanikele makse maksmata,» ütles saatejuht Rasmus Kagge eile.

Relika Roostalu kinnitas, et tema soov ei ole olnud mingil moel pahatahtlik, kuna tema eesmärk, mis on takistanud Kaiu teelt välja kolimist, on ebaselgus vallasvara omandisuhete osas. «Sellest on omanikke korduvalt teavitatud,» ütles Roostalu, kes on tänaseks valmis alustama objekti vabastamise osas läbirääkimisi alustama uue omanikuga.

«Minu jaoks oli äärmiselt raske ajavahemik 2008–2010, kui kaks suurt arendajat, kelle heaks sel hetkel töötasin, sattusid materiaalsetesse raskustesse ja ma ei saanud kätte töötasusid. See kajastub avalikustatud maksehäiretes,» lisas ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles