Mullu läks sundmüüki rekordkoguses kinnisvara
7. veebruar 2013, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees on sundvõõrandamiste statistikat kogunud nüüd juba neli aastat, nii suur on see arv esimest korda. Kui möödunud aastal tundus, et 833 sundmüüki 2011. aastal võib olla tipp, siis mullu jäi oma kinnisvarast ilma 1300 inimest. Võrreldes 2011. aastaga on seda 56 protsenti enam.
Kuigi mainitud 1300 kinnisvaraomanikku see ei lohuta, moodustas hapude laenude osakaal kogu laenuportfellist siiski suhteliselt marginaalse osa.
Periood on pikk
«SEB oli 2012. aasta lõpu seisuga välja andnud 39 945 kodulaenu, millest pikemaajalises võlgnevuses oli 808 laenu (2,02 protsenti), neist ligi 700 on olnud võlas rohkem kui aasta,» sõnas SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas, lisades, et on näha rõõmustavat trendi, et pikaajaliste võlgnevuste arv ja osakaal jätkuvalt väheneb. «Pikka aega võlas olevatest laenudest jõuab sundtäitmiseni vaid väike osa – enamikuga laenusaajatest leiame siiski muud lahendused,» ütles ta.
Küsimusele, millest tuleb see, et ajal, kui inimestel on hakanud justkui paremini minema, on sundmüüke rekordiliselt palju, on pankadel samuti kindel vastus olemas. Võib öelda, et tegemist oli n-ö sundmüükide haripunktiga, kuna müüki läks vara, mille omanike probleemid olid alanud aastaid varem.
«Periood probleemide algusest kuni sundmüügini on üldiselt pikk. Reeglina on need kliendid masu ajal makseraskustesse sattunud ja muud panga pakutud lahendused ei ole aastate jooksul loodetud tulemust toonud. Makseraskustes klientide puhul kasutame sundmüüki viimase võimalusena,» edastas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask panga seisukoha.
Et tulevikus probleemsete laenude osakaalu ohjes hoida, on pangad hakanud loobuma n-ö lõtvadest ärikommetest. Swedbanki juht Priit Perens märkis möödunud nädalal Postimehe ajakirjanikega raadios vesteldes, et pank ei võta enam laenutagatiseks laenutaotleja sugulaste kinnisvara. Teisisõnu ei saa oma vanaema suvilat enam pandiks panna, kuna surutise ajal jäid paljud käendajadki kohtutäituritele näppu.
«Paraku on mingi osa inimesi, kes hoolimata korduvatest maksepuhkustest ja muudest abinõudest tänini oma kohustusi täita ei suuda. Seetõttu oleme olukorras, kus majandusindikaatorid näitavad küll paranemise märke, kuid kõikide jaoks ei ole ka majanduskeskkonna stabiliseerumine lahendust toonud,» nentis Siilivask.
Ka firmalaenude tagatised
SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas lisas, et sundmüüki läinud tagatised (eraisikutele kuuluvad eluasemed) ei ole sugugi kõik seotud kodulaenudega, nende hulgas on ka firmalaenude tagatisi. Teisisõnu on ettevõtja pannud firma tegevuse toetamiseks maja pangale panti ning saanud laenu vastu. Äri luhtudes on pank maja võlgade katteks maha müünud.
Olgu öeldud, et juuresolevasse tabelisse tuleb suhtuda kerge reservatsiooniga, kuna kõik sundmüügid ei pruugi seal kajastuda. Nimelt sisaldab statistika kohtutäituri avalduse alusel tehtud registrikandeid. Kui sundmüügis olev vara on ostetud laenuga, tehakse kanne notari avaldusel ning see läheb juba üldise statistika alla, kust noppeid eraldi välja võtta on üpris võimatu.