Komposteerimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid ja mikroorganismid erineva päritoluga orgaanilist materjali ja lagundavad selle oma elutegevuse käigus lihtsateks orgaanilisteks ühenditeks. Maakeeli öeldes saab biolagundatavatest jäätmetest muld.
Pealtnäha tundub see lihtne, kuid tegelikkuses sõltub lagundamine mitmetest erinevatest tingimustest.
Mida komposteerida?
Kodustes tingimustes komposti tegemiseks peab olema kindlasti sobivas koguses materjali. Komposteerimise puhul eristatakse seadusandluse järgi kahte erinevat jäätmeliiki: söögi- ja toidujäätmed ning aia-, haljastus- ja pargijäätmed.
Algajale komposteerijale võib soovitada söögi- ja toidujäätmete komposteerimiseks kõige mugavamat ja esteetilisemat lahendust – soetada kinnine komposter vastava tootja käest või ehituskauplusest.
Kompostri hinnad algavad paari tuhandest kroonist ja kerkivad kuni paarikümne tuhande kroonini. Lihtsamad kompostrid on õhukeste seintega plastist mahutid, keerukamad on valmistatud soojustatud seintega, mis pikendavad kompostimisprotsessi jahedamatel aastaaegadel.
Umbes 4000 krooni eest saab oma söögijäätmete – kartulikoored, banaanikoored, kohvipaks jms – käitlemise mured kindlasti ära lahendada.
Kokkuhoid lillemullalt
Köögijäätmete kompostimise alustamisel ei maksa unustada ka majasisest kogumislogistikat. Kindlasti on köögis tekkivate biojäätmete jaoks vajalik eraldi kogumisanum, kas siis integreerituna köögikappi või eraldiseisvalt.
Õues paiknev komposter võiks jääda köögi lähedale, et biojäätmete õueviimine ka talvekülmadega väga ebamugav ei tunduks. Võib öelda, et mida mugavam on pereliikmetele kodus biojäätmetega toimetamine, seda suurema rahuloluga seda tehakse.
Mis puudutab aga aia- ja haljastusjäätmeid, mida eramajades ikka piisavas koguses tekib – puulehed, muru, väiksemad oksad, puu- ja juurviljade jäätmed, koduloomade väljaheited jms –, siis neid on võimalik kompostihunnikus ise lihtsalt lagundada ning seeläbi hoida lisaks jäätmekäitluskuludele kokku ka iga-aastasele lillemulla ostmisele kuluvad kroonid.
Selliste jäätmete komposteerimiseks on vaja leida sõltuvalt tekkivatest kogustest kuni 2 × 2 meetri suurune koht aianurgas. Kompostikoht oleks mõttekas laudääristega ümbritseda ja selle kõrgus võiks olla umbes 50 cm.
Komposteerimissegu koostamine
Esimene ja kõige olulisem asi, millele tähelepanu pöörata, on komposteeruva segu õige koostamine, et see tagaks bakteritele sobiva kasvukeskkonna.
Selleks tuleb vältida mitte-komposteeruvaid või raskesti lagundatavaid osakesi. Näiteks ei ole mõistlik komposteerida rusikast suuremaid tükke ning puuoksad võiksid olla inimese sõrmest peenemad.
Samuti ei tohiks oksad väga pikad olla. Suuremad tükid, mis iseenesest on küll biolagunevad, ei lagune sellise lihtsa metoodikaga ära ühe kompostimistsükli ehk ühe aasta jooksul.
Et protsessi kiirendada ja mulla kvaliteetsust tagada, tuleks jälgida ka makrotoitainete suhet, mis on süsinik ja lämmastik 10:1-le (vt tabelit).
Et komposteerimine oleks efektiivne, tuleb materjalide kokku segamisel pöörata tähelepanu ka järgmistele tingimustele:
• Niiskussisaldus võiks olla vahemikus 50-80%. Seda tuleks jälgida ka protsessi käigus kompostihunnikus. Sajuperioodidel on mõttekas katta kompostihunnik ajutiselt kas kile või koormakattega, kuid seda siiski mitte rohkemaks kui paariks päevaks, sest muidu takistatakse koduseks kompostimiseks hädasti vajaliku õhuhapniku juurdepääsu.
• Komposteeritava materjali poorsus ehk õhulisus. Materjali ei tohi liigselt kokku pressida. Võimalusel võiks segule lisada väiksemaid oksakesi või põhku – see parandab oluliselt õhu liikumist komposteeritavas mullas.
• Köögijäätmete kompostimisel aitab protsessi toimimisele kaasa ka kompostiturba lisamine. Suuremate tükkide lisamine kiirendab komposteerumisprotsessi ning väldib ebameeldiva lõhna teket.
• Õhu liikumise tagamiseks võiks suve jooksul korra või paar materjali näiteks sõnnikuhargiga läbi segada.
Materjali võib ja peabki komposteerimisprotsessi jooksul pidevalt juurde lisama, pidades sealjuures kinni eespool toodud põhimõtetest.
Muud näpunäited
Sügisel ja talvel, kui ööpäevane keskmine temperatuur langeb alla viie soojakraadi, on mõistlik katta kompostihunnik presendi või koormakattega, et vältida lumest saadavat liigset niiskust.
Kui temperatuur langeb, ei ole vaja muretseda ka hapniku juurdepääsu ja halva lõhna pärast, sest bakterite elutegevus ja kogu protsess peatub.
Kevadel, kui temperatuur on jälle suuremal osal ööpäevast plusspoolel, tuleks kate eemaldada ning kompostihunnikust muld välja tõsta. Sügisel lisatud veel komposteerimata materjaliga saab alustada uut kompostimistsüklit.
Ühe pere majapidamises võib aastase kompostimistsükli tulemusena tekkida kuni kolm kuupmeetrit head kompostmulda, mis vaarika-, maasika-, herne- ja lillepeenarde tegemisel marjaks ära kulub.
Alguses võib köögi- ja aiajäätmete eraldi kogumine ja kompostihunniku ning komposteriga toimetamine tunduda keerukas, aga kui üks aastaring harjutatud, tekib pigem küsimus, et kuidas enne ilma hakkama saadi.