Eestlase kodus on aukohal raamatud

Helge elamine: iga ese siin võib oma loo rääkida. Foto: Liis Treimann

Nõnda iseloomustab oma rahvus­kaaslaste elamisi üks Stockholmi Euroopa kooli rajajaid filoloog Rita Paomees Ahonen, kelle endagi korteris Rootsi pealinna Södermalmi linnaosas loovad mõnusa meeleolu sajad riiulitele, kappidesse ja laudadele seatud köited.

Elutoa tagaseina katva riiuli disainis perenaine ise. Lahendust, kus tammepuust konsoolidele on kinnitatud vastupidavast puust lauad, on ta rakendanud kõigis oma Rootsi kodudes.

Kodune raamatukogu annab kõneka pildi omaniku eelistustest. Ahoneni juures on näha eesti ja maailma ilukirjanduse paremaid palu, romaane ja luulekogusid, entsüklopeediaid, antoloogiaid ja leksikone, kunsti- ja fotokogumikke, reisijuhte.

«Raamatuid tuleb aina juurde. Olen ladunud neist raamatutorne nagu Betti Alver omal ajal Tartus,» räägib Ahonen muiates.

Tema külalislahkes kodus kõneldakse sageli eesti kirjandusest ja tuntakse muret eesti keele (õigekirja) pärast, eriti kui kunagised kursusekaaslased Tartu Ülikoolist saavad kokku väärika tammise köögilaua taga, mille Ahonen lasi pärast Stockholmi kolimist ära tuua oma endisest kodust Tallinnas Nõmmel.

«Mulle meeldib sõpru kostitada ja mõne tähtsa sündmuse puhul katsun laua ümber vähemalt kümme inimest ära mahutada,» selgitab Ahonen.

Oma praeguse, boheemlaste piirkonnas paikneva kodu, mille akendest avanevad nii päeval kui ka öösel imelised vaated linnale ja merel seilavatele hiigellaevadele ning ümbruskonnas seisad igal sammul silmitsi mõne kunstistuudio või -galeriiga, vintage- ja uuskasutuspoega, leidis ta tänu õnnelikule juhusele.

«Mul on Rootsis korteritega vedanud,» tõdeb naine, kes pea veerand sajandit tagasi saabus siia poliitilise põgenikuna, kaasas väike tütar ja kaks kohvrit.

Hunnitud vaated, hea planeering
Kui tütar Maret suundus Uppsalasse egüptoloogiat õppima, otsustas Ahonen oma avara kolmetoalise korteri väiksema vastu vahetada.

Praegust kodu tuli ta vaatama rohkem soovist maakleriga koostööd jätkata. Aga nagu oli üle 1991. aastal ehitatud maja kahetoalise korteri ukseläve astunud, teatas kohe ostusoovist, sest elamise suurepärane planeering ja akendest paistev uhke arhitektuur olid muljetavaldavad.

Kui sõbrad hiljem pärisid, kas korter on rõduga või ilma, ei osanudki ta vastata, Tegelikult on 66 m2 elamisel rõdu ja garderoob ning elanike käsutuses maja all asuvad avar pesuköök ja (puu)töökoda. Korteriühistu on hoonete vahele kaunilt kujundanud sisehoovi, kus elanikud  armastavad suvel aega veeta ja näiteks lehtlas vahvaid aiapidusid korraldada.

Kui võrrelda seda Stockholmi korrusmaja kahetoalist korterit meie uuematega, siis selles on eraldi asetsev köök palju avaram, vannituba suurem ja magamistoa juurde on kavandatud riietusruum/panipaik.

Oma sõbrunemisest Rootsi Kuningriigi pealinnaga on Rita Paomees Ahonen kirjutanud raamatu, mis peaks lugejateni jõudma suvel.

Kõnekad asjad, olulised inimesed
Raamatud, kunst, kaunid anumad, plekktoosid, reisimeened, lilled muudavad selle korteri kordumatuks.
Ühe pilkupüüdva maali sai Ahonen jõuludeks, Joan Miró laadi meenutava teose autoriks on tema lapselaps Liam. 

«Kord andsin poisile pintsli ja värvid kätte ning see värvidega mässamise rõõm ongi alles selles pildis, mille tütrepere mulle kinkis,» osutab naine kenasti raamitud huvitavale taiesele.
Södermalmi linnaosa on kõikide kollektsionääride kohtumispaik. Siit leiab kõnekaid vanakraamipoode, mis pakuvad eri ajastute stiilseid rõivaid, anumaid, mööblitükke…

«Kogun kanne ja plekktoose ning kuigi olen võtnud endale põhimõtteks, et oma kollektsiooni ma kallimaid kui 50 Rootsi krooni maksvaid asju ei osta, vahel siiski libastun, kui näen mõnd ilusat ja täiesti vastupandamatut vaagnat või kannu,» tunnistab maitseka nõudekogu omanik.

Samuti Eestist toodud tammepuust televiisorikapil troonib uhke kauss, mida naine Shanghaist lennukiga Stockholmi naastes süles hoidis. Selle kohal seinal ripub tilluke ikoon, mille korteriperenaise  restauraatorist isa aastaid tagasi korda tegi. Igas ruumis ohtralt leiduvatelt fotodelt vaatavad vastu pereliikmed, sõbrad ja koolikaaslased.

«Mulle läheb korda minu kaasteeliste käekäik – ma pean teadma, kuidas elab mu esimese klassi pinginaaber, mida teevad vahvad kooli- ja kursuseõed, armsad sõbrad, rääkimata sugulastest…» ütleb Rita Ahonen.