Kohtukutse eiramine on võlgniku jaoks kulukaim valik
4. mai 2009, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänastes keerulistes majandusoludes pole võlgnikule saabunud kohtukutses midagi üllatavat. Finantsinspektsioon paneb inimestele südamele, et kui kedagi on juba kohtusse kaevatud, siis on võlgniku jaoks kõige kulukam valik kohtusse minemata jätta.
Makseraskustesse sattunud inimesel tuleb kohtukutsele kindlasti reageerida ja kohtusse minna. Kohtuistungil osalemisest hoidumine muudab olukorra ainult keerulisemaks ja ei ole lõppkokkuvõttes mingi väljapääs, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb
.
Loomulikult on kohtukutse saamine ebameeldiv üllatus. Võlanõustajad on oma töös korduvalt ja korduvalt kokku puutunud võlgnikega, kes viskavad kohtukutse minema, sest kutse ärritab neid. Nii loobuvad nad aga võimalusest oma huve kaitsta ning selgitada, kuidas ja miks üks või teine võlg tekkis.
Koos kohtukutsega kohustab kohus võlgnikku esitama omapoolsed vastuväited hagile. Kui hagile vastamata jätta, võib kohus võlausaldaja taotlusel hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
Sellisel juhul ei saa kohus arvesse võtta võlgniku olukorda leevendavaid asjaolusid, sest inimene on ju ise loobunud võimalusest probleemi lahendamisel kaasa rääkida.
Näiteks kui võlgniku vastu on lisaks võlanõudele esitatud ka kahju hüvitamise nõue, võib kohus võlaõigusseadusele tuginevalt kahjuhüvitist vähendada, kui kahju täies ulatuses hüvitamine oleks võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu.
Kohtusse võib võlgnik pöörduda ka enda algatusel. Seda näiteks juhul, kui temalt nõutakse ebamõistlikult suurt leppetrahvi, viiviseid või intresse. Kui tegemist on tarbija suhtes ebaõiglase lepinguga, siis on väga tõenäoline, et kohus muudab tingimused võlgniku jaoks mõistlikumaks.
Selleks aga peab inimene ise eelnevalt põhjalikult oma õigusi ja võimalusi tundma õppima. Alustuseks võiks küsida nõu näiteks võlanõustamisega tegelevalt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt või temaatikaga kursis olevalt juristilt. Võimalik, et laenulepingut sõlmides on mindud vastuollu seaduse või heade kommetega.
Võlgnikul on õigus nõuda laenuintresside ja muude lepingujärgsete maksete vähendamist, kui kehtivad intressid on ebamõistlikult kõrged või nõutakse põhjendamatult suuri leppetrahve või viiviseid.
Eelnevalt tasub õigusabi osutavatelt isikutelt uurida, kas kohtus on lootust midagi saavutada ja kui nõue on perspektiivikas, tuleks pakkuda võlanõudjale kohtueelset kompromissi näiteks võlasumma vähendamiseks. Kompromisslahenduse leidmine on kiirem ja odavam viis enda huvidele vastava lahenduse saavutamiseks.
Oma õiguste eest seisma ja võimalusi enda suhtes kõige õiglasema lahenduse leidmiseks peab otsima inimene ise. Kuna tsiviilkohtumenetluses rakendatakse poolte võistlevuse põhimõtet, siis kohus ei saa oma algatusel võlgniku käitumist õigustavaid tõendeid välja nõuda ja asjaolusid arvesse võtta, kui inimene ise neid talle ei esita. Kohtus saab arvestada vaid selliste väidete ja tõenditega, mida võlgnik kohtule esitab. Oma õigusi ei tasu kasutamata jätta!