Idee talgulistelt: teeme Eesti toidu sööjate seltsi
Seltsi nimeks «Sööme ära»!

Kapsas.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

«Minu Eesti» mõttetalgutel kerkis Rocca Al Mare koolis esile teema, kuidas tuua Eesti tootjate tooteid kõige paremini siinse tarbijani ja kuidas teha seda võimalikult rahavabalt.

Nii koorus mõte teha Eesti toidu ärasööjate selts «Sööme ära». Allpool on toodud ühismõtlemise käigus tekkinud plaan ja lähiaja tegevused.

Eestimaal on palju toredaid ja tublisid maainimesi, kes kasvatavad palju head toitu. Nimetades siinkohal neid tublisid inimesi tootjateks, saame jagada tootjad kahte gruppi. Ühed kasvatavad talusaadusi teadlikult müügiks, teine grupp kasvatab peamiselt enda jaoks, aga aeg-ajalt tekivad ülejäägid, mida talunik hea meelega ära müüks (nt marjad, piim, mesi jms).

Meie mõttetalgul defineeritud tarbija on keskmine linnainimene, kes tahab väga süüa puhast ja ehtsat maatoitu, aga 1) ta ei tea, kus talunik elab, 2) tal pole aega taluniku juurde sõita.

Kuna talunik ei tea, kus elab tema toitu vajav linnainimene ning tal pole aega linna sõita, siis sööb linnainimene Poola, Hiina ja Hollandi kraami ja Eesti talunik viskab oma toidu kompostihunnikusse või jätab lihtsalt tootmata.

Meie unistustes võiks Eestis olla tuhandeid väikseid n-ö söögiseltse, mis loovad sidemed oma elukoha ümbruse (ca 20-30 km) talunikega ning toovad nende käest kõik eluks vajalikud põhitoitained - köögiviljad, piimatooted, teraviljatooted, mesi jms.

Söögiseltsi eluspüsimiseks vajalikke töid tehakse võimalusel söögi eest ning välditakse nii palju kui võimalik raha kasutamist omavahelisel arveldamisel.

Et pidada arvet ühiseks hüvanguks tehtud töötundide kohta, võib aluseks võtta ühtse töötunni hinna, nt 100 krooni tund. See tähendab, et igasugune söögiseltsi heaks tehtud töö tund maksab 100 krooni ning eelistatuim variant on, et raha ei ole käibel, vaid teenuse eest saab tasuda teenusega.

Söögiseltsi liikmed käivad võimaluse korral talunikel abiks suuremate tööde ajal (nt kartulivõtt) ja tulevikuperspektiivis antakse juba aasta alguses talunikule kogukondlik tellimus, vastavalt millele siis talunik toitu kasvatab.

Söögiselts katsub toimetada võimalikult kodulähedases areaalis, tuues kokku ühe piirkonna tarbijad ja tootjad, vältides seeläbi vahendajate ahelat ning vähendades transpordikulusid.

Otsustasime ka asutada esimese sellise söögiseltsi, mis sai ka koheselt rahvasuus kauni nime Eesti toidu ärasööjate selts «Sööme ära».

Selleks, et tegevus kohe lahti läheks, otsustasime:

1. Moodustame meililisti, kus täna on 20 liiget.
2. Kogume listis kokku meie kõigi soovid söökide osas ja meie kõigi peas oleva info talunike kohta, kes võiksid tahta meile oma kaupa pakkuda.
3. Käivitame «Sööme ära» ja lahendame kõik logistikaga seotud küsimused, loome internetikeskkonna omavaheliseks suhtlemiseks.
4. Loome oma tegevusega söögiseltsi mudeli ja tutvustame seda võimalusel kogu Eestis

Meie mõnusa projekti tulemusena:
- oleme oma peredega tervemad, sest sööme head ja kvaliteetset toitu,
- säästame hulga raha, mille võime investeerida märksa targemalt kui suurte välismaiste poekettide toetamisse,
- saame tundma uusi toredaid inimesi, kellega koos söögiseltsi asja ajada,
- loome näidismudeli (kvaliteetse toidu söömine, töökohtade loomine, rahasääst) kogu Eesti ja miks mitte kogu maailma jaoks, raiudes seeläbi maha majandussurutise lohepead.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles