Lugeja küsib: kas arsti juures käimisele kulunud aja pean hiljem tööl järele tegema?

FOTO: SCANPIX

«Sain arstiaja keset tööpäeva. Ülemus lubas arsti juurde minna, kuid nõudis, et ma õhtul sellevõrra kauem tööl oleksin. Kas tal on õigus seda nõuda?» soovis lugeja teada.

Neenu Paavel.

FOTO: Tööinspektsioon

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel.

Kuigi töötaja töölepingust tulenev põhikohustus on töö ajal tööd teha, tuleb töölepingu seaduse järgi töötegemise takistuse korral töötajale anda mõistlikus ulatuses vaba aega edasilükkamatu toimingu tegemiseks.

Enamgi veel – teatud juhtudel, kui töötegemine on takistatud töötaja isikust tuleneval mõjuval põhjusel, tuleb selle aja eest talle maksta ka keskmist töötasu. Tööpäeva kestel haigestumisel arsti poole pöördumine või mõnetunnine eriarsti vastuvõtul käimine (ka lapsega) on just niisugused töötakistused. Teame ju, kui pikad on järjekorrad arsti vastuvõtule ning et enamikul töötajatest langeb see kokku tavapärase tööajaga.

Iseloomulik on, et töötaja ei saa ajutiselt tööd teha lühikesel piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või sageli korduva tööd takistava asjaoluga. Ettenägelik tööandja määratlebki töökorralduse reeglites juhtumid, millal ja millises ulatuses töötajale tööajast tasulist vaba aega võimaldatakse ja kellele-kuidas ta peaks oma soovist teada andma. Registreerudes arsti vastuvõtule, on töötajal sellekohane taotlus võimalik kirjutada mitu nädalat ette.

Seega, tööandja seatud tingimus, et pärast tuleb arsti juures viibitud aeg tagasi töötada, ei vasta seaduse mõttele. Kui töötaja väljaspool oma tavapärast tööaega peaks tööd järele tegema, on need ju ületunnid, mis tuleb täiendavalt hüvitada.  

Kui aga töötegemine on töötajast tulenevatel põhjustel takistatud rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu maksmata jätmine. Näiteks peab töötaja  käima mitu nädalat järjest iga päev tööajast mitmetunnistel raviprotseduuridel. Aeg selleks tuleb võimaldada, kuid on igati põhjendatud, et tööandja ja töötaja lepivad töölepingus kokku ajutise tööaja või töökohustuste ja sellest tulenevalt ka töötasu muutmise.

Ja veel: tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda määratud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles