Lugeja küsib: miks riik soosib logelemist?
27. veebruar 2013, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe lugejat paneb imestama, et kuigi töölepingu alusel alla miinimumpalga teeniv inimene peab riigile makse maksma, siis tegelikult tervisekindlustust tal ei ole. «Miks soosib riik pigem seda, et inimesed kodus logeleksid, selle asemel, et tööd teha,» imestab ta.
«Näide elust. Nelja-aastase lapse emal ei ole veel püsivat töökohta. Esiteks, ei ole ta sobivat kohta veel leidnud. Teiseks on haigusperioodidel vaja lapsega palju kodus olla, mis on regulaarsel kohal keeruline,» kirjutas Postimehe lugeja Marko Laurits.
Mehe kinnitusel ei istu naine siiski päris niisama, vaid teeb tööettevõtulepingu aluseil erinevaid ühekordseid töid, kuid tema igakuine tulu on siiski väiksem kui miinimumpalk. Sellisel juhul ravikindlustust tal ei ole.
«Kui inimene on töötu, siis ta ei maksa ravikindlustusmaksu, kuid on siiski kindlustatud. Kui inimene hakkab tegema lepingute alusel väiksemaid töid, siis ta maksab kindlustusmaksu, kuid mingit kindlustuskaitset ei saa,» tõdes mees. Tema hinnangul on nii käitudes riigi sõnum kodanikele: «Ära tee väikses mahus tööd, ole parem töötu ja ela teiste kulul. Või kui tahad tööd teha, siis tee seda n-ö mustalt.
Venekeelse Postimehe palvel kommenteeris olukorda töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.
Töötukassas töötuna arveloleva isiku ravikindlustus hakkab kehtima hiljemalt 31. päevast pärast töötuna arvelevõtmist. Kui töötu osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal või tööharjutuses enne 31. päeva, siis tekib ravikindlustus päevast, mil algab nimetatud tööturuteenus. Ravikindlustus töötukassa kaudu lõpeb ühe kuu möödumisel töötuna arveloleku lõppemisest.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lg 1 p 3 alusel lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui ta töötab (töölepingu, töövõtulepingu või mõne muu teenuse osutamise lepingu alusel või avalikus teenistuses), olenemata töösuhte pikkusest või selle alusel makstava tasu suurusest.
Kui töötuna registreeritud isik asub tööle (asendab kojameest), peab ta sellest kohe teavitama oma konsultanti ja tema töötuna arvelolek lõpetatakse tööle asumisele eelnevast päevast. Koos sellega lõpetatakse talle määratud töötutoetuse maksmine.
Kui isik jääb pärast lühiajalist töötamist uuesti töötuks, võtab uuesti ennast töötuna arvele ja on vahepeal vähemalt 1 päeva töötanud, jätkatakse talle töötutoetuse maksmist varem määratud, kuid välja maksmata jäänud päevade ulatuses (kuni 270 päeva).
Suulise lühiajalise lepingu lõppemise järel töötuna arvelevõtmisel tuleks esitada tööandja tõend kindlustatule. Ravikindlustus töötukassa kaudu lõpeb ühe kuu möödumisel töötuna arveloleku lõppemisest.