Kuidas kontrollitakse autokoolide tegevust?
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
6. märts 2013, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija24 uuris maanteeametilt, kuidas amet autokoole kontrollib ja tagab, et autokoolid annaks kvaliteetse väljaõppe hoidmata õpilast tahtlikult oma ridades.
Möödunud aastal laekus maanteeametile kolm kirjalikku kaebust ja mõned suulised pretensioonid autokoolide tegevuse kohta. «Kaebused on seotud enamasti autokooli lepingutega, mis on sõlmitud autokooli ja õpilase vahel. Üks vaie oli seotud autokooli järelevalve akti sisuga ning teine puudutas sõidutunni pikkust,» rääkis maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur
Maanteeamet kontrollib iga tegutsevat autokooli võimalusel vähemalt korra aastas. Juhul kui koolitajal on esinenud kõrvalekaldeid ja puudusi, kontrollitakse koolitajat veel täiendavalt.
Järelevalve teostamisel on maanteeameti ametnikul õigus nõuda autokooli juhatajalt ja õpetajalt erinevaid dokumente – näiteks koolitusloa olemasolu, õppematerjale, õppetöö päevikut, õppesõidu kaarti. Veel on ametnikel õigus nõuda selgitusi, tutvuda koolituse korraldusega, ruumidega ja viibida näiteks õppetundides.
Probleeme õppekava koostamisega
Kontrolli meetoditeks on:
- visuaalne kontrollvaatlus – tutvumine koolituse korralduse ja koolituse läbiviimisega, koolitaja õppedokumentatsiooniga;
- koolitaja töö kvaliteedi jälgimine teooria ja praktilise õppe läbiviimisel (hinnatakse teema käsitlemist, näitlikke õppevahendeid; õpieesmärgi püstitust, õppetunni struktureeritust jms);
- elektroonilises õppekeskkonnas osalemine (juhul kui autokool kasutab elektroonilist õppevormi);
- koolitaja poolt säilitamisele kuuluva dokumentatsiooni kontroll ja analüüs;
Kontrolli tulemusena vormistatakse vastav kontrollakt, mida tutvustatakse koolitaja omanikule või tema esindajale, kes selle allkirjastab. Puuduste ilmnemisel märgitakse need aktis ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
«Peamised rikkumised on seotud dokumentide täitmise ja dokumendihalduse osas. Koolitajatel on olnud probleeme oma õppekava koostamisega,» selgitas Kangur.