Säästunipp: kas boileri väljalülitamine tasub ära?

Iga 2-5 aasta tagant tuleks hooldada kuumaveeboilerit, sest seadmele ajapikku tekkiv katlakivi ja sete vähendavad oluliseks selle efektiivsust. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Suured elektriarved on pannud inimesi otsima lahendusi, kuidas elektrit kokku hoida. Näiteks otsustas üks pensionäridest paar, et nemad ei hoia enam pidevalt sees 80-liitrist soojaveeboilerit, vaid lülitavad selle sisse paar korda nädalas. Kas nii õnnestub ka elektrit kokku hoida, räägib E-Luxi tootejuht Meelis Pilt.

«Kui nii suurt boilerit kaks korda nädalas sisse lülitada, siis see võib-olla natukene säästu annab, aga mitte märkimisväärselt,» arvas Pilt. Tema hinnangul sõltub sääst ennekõike boileritüübist: «Kui see on kümme aastat vana boiler, mille soojustuseks on kasutatud villa, mida kohati on ja kohati ei ole, siis võib säästa küll.» Kui on tegu aga tänapäevase veesoojendajaga, millel on vahtisolatsioon, siis ei saa kokkuhoid asjatundja arvates olla teab kui suur.

Esimese säästunipina soovitab Meelis Pilt boileriomanikul kontrollida, kas kütteelement on katlakivist puhas. Hoolas omanik võiks tema hinnangul iga paari aasta tagant boileri lahti võtta ja olukorda kontrollida. «Mõnda kinnist boilerit ei annagi puhastada ja seal ei ole midagi teha,» tõdes asjatundja.

Samas rõhutas Pilt, et tegelikult sõltub katlakivi teke ennekõike veest. «Kui on lubjarikas vesi, siis aastas kord võiks katlakivi kontrollida. Aga kui on hea vesi, siis minul on näiteks viis aastat vana boiler ja siiani on sees kõik korras,» rääkis ta.

Ka sõltub boileri energiatarbimine selle asukohast. «Kui boiler on soojas ruumis, siis kulub vähem energiat, kui aga asub keldris või garaažis, siis rohkem,» selgitas Pilt. Tema sõnul on soojaveeboiler eramajades üldiselt pandud kuhugi majapidamisruumi, kus sageli on talvel paar-kolm kraadi sooja. «Eks siis kulub elektrit rohkem,» tõdes ta.

Soojaveeboileri paigaldamisel kehtib rusikareegel, et mida lähemal tarbimiskohale, seda vähem energiat kulub. See on Pildi sõnul ka kõikide boilerite kasutusjuhendis kirjas.

«Eks enne boileri ümberpaigutamist tuleb arvestada, kui palju see maksma läheb ja kas see ennast ära tasub,» rõhutas ta siiski.

Küsimusele, kas vanemate boilerite väljavahetamine tasuks ennast ära, arvas Pilt, et ennekõike sõltub see boileris kasutatud isolatsioonimaterjalist. «Ega vee kütmiseks kasutatav põhimõte ei ole muutunud, küsimus on kasutatud isolatsioonimaterjalides, mis on märksa kvaliteetsemaks ja tõhusamaks muutunud,» selgitas ta. Kui boileris on isolatsioonimaterjalina kasutatud villa, siis see on ebaefektiivne. «Ega isolatsioonimaterjali kasutusjuhendis kirjas ei ole, selleks tuleb boileri kate maha võtta ja sealt peaks soojustus näha olema,» jagas ta soovitusi.

Uut boilerit valides aga tasuks asjatundja sõnul mõelda sellele, et liiga odav asi ei saa väga hea olla. «Kui ikka müügil on 70- ja 200-eurone boiler, siis mingi erinevus neil on. Võib-olla ühel on ainult täisrežiim ja see kütab kogu aeg ühtemoodi, teisel aga on olemas säästu- või poole võimsuse režiim,» tõi ta näite.

Tarbija24 ootab lugejate soovitusi, kuidas elektrit säästa, aadressil [e-mail]