Millal on «puuküürniku» välja tõstmiseks olemas tungiv vajadus?
11. märts 2013, 18:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja nõunik Urmas Volens selgitas, et Eesti kohtupraktikas tõlgendatakse «tungivat vajadust» üürniku välja tõstmiseks küllaltki kitsalt.
Teatavasti sätestab võlaõigusseadus, et kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui vajab üüritavat ruumi tungivalt ise.
«Kohtupraktika on selles osas suhteliselt hõre. Pigem kaitstakse üürnikku ja tõlgendatakse tungivat vajadust suhteliselt kitsalt,» teatas Volens tänasel maaklerite koja korraldatud seminaril.
Iga üksikjuhtumi puhul tuleb kohtul kaaluda, kas uus omanik vajab kõnealust ruumi või ei vaja. Elamupinnal vajab see eraldi tõendamist. «Oma vajadus ei pea olema hädaolukord, et juhul, kui omanik sisse ei saa, peab ta kuuse alla kolima. Mis see tungiv vajadus siis täpselt on, on raske öelda,» arutles Volens.
Äriruumi ja juriidilise isiku puhul tähendab tungiv vajadus seda, et kinnisasja omandaja soovib majanduslikult laieneda. «Et uuesti kinnisasja parema hinnaga välja üürida, ei ole piisav vajadus,» toonitas vandeadvokaat. Saksa kohtupraktikas on ka see, kui juriidiline isik suudab näidata, et ilma üürnikuta on ruumi majanduslikult muud moodi otstarbekam kasutada, tungiv vajadus. Praegu peab seda Eestis tõendama.
«Eluruumi puhul piisab sellest, et omandaja suudab näidata, et tal hakkab lõppema näiteks muu üürileping ja ta omandas kinnisasja selleks, et sinna elama kolida. Kui tal on elamiseks ka muu koht, siis ei näe seaduses üldjuhul vajadust,» rääkis Volens ja täpsustas: «Kui mul on näiteks Tallinnas üks korter ja ostan ka teise, siis seadus ei näe, et mul on mõjuv põhjus seal elamiseks. Ei saa eeldada, et ostja ostis selle endale koduks.»
Volensi hinnangul ei õigusta meedias kajastatud lood käitumist, kus üürnikku minnakse valduselt omavoliliselt välja viskama.