Korteri sisesoojustamine tõi kaasa ootamatu tagajärje
14. märts 2013, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustamäel elav pere soojustas oma korteri otsaseina ning pärast seda hakkasid nad kuulma ülemiste naabrite iga liigutust.
«Lasime soojustada korteri välisseina ja naabrite poole jääva seina,» rääkis tüüpilises Mustamäe viiekordses majas elav pereisa. Pererahvale ootamatult hakkasid nad seejärel osa saama ülemiste naabrite elust. «Me mitte ei kuule, kui neil raadio mängib, vaid ka seda, kui nad susside sahisedes ringi käivad,» tõdes mees. Enne soojustamist pere võõrast elust osa ei saanud. Mees pakub, et ilmselt oli omaaegsete kortermajade projekteerimisel arvestatud olmemüra liikumisega, aga seina soojustades rikuti see ära.
«Mis konkreetselt võis juhtuda kirjeldatud korteris ei saa öelda – võimalik, et ümberehitamisel oli ka oma mõju, aga selleks oleks vaja teha täpsed mõõtmised,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger. Ta lisas, et mõne aasta eest tehnikaülikoolis valminud uuring näitab, et nõukogudeaegsete elamute heliisolatsioon ei vasta nüüdisaegsetele nõuetele.
«Kindlasti tuleks öelda aga seda, et välisseina seestpidist soojustamist ehitusfüüsikaliselt õigeks lahenduseks pidada ei saa, kuna aasta või paari pärast võib selle soojustuse alla tekkida hallitus,» toonitas professor.
2009. aastal ilmunud uuringus tõdetakse, et katsete käigus nõukogudeaegsetes korterites uuritud korteritevaheliste piirete helipidavus ei vasta tänapäeva nõuetele. Näiteks müra tajumise seisukohalt oli olmemüra valjus kuni neli korda suurem sellest, kui piirete helipidavus vastaks Eestis kehtiva standardi soovitustele.
Samas näitasid mõõtmised, et majade ekspluatatsiooni käigus piirete helipidavus oluliselt ei muutu.
Pikemalt saab nõukogudeaegsete hoonete seisukorra kohta lugeda uuringust «Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga».