Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lugeja küsib: kas naine võib nõuda elatist, kui ta sai endale maja?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

«Aasta tagasi sai lahutatud abielu ja jagatud ühine abielu jooksul soetatud vara notari juures. Maja jäi eksnaisele lastega. Leppisime omavahel kokku, et pool minule kuuluvast majast jääb laste elatisraha katteks ja ei soovinud poole maja rahalist kompensatsiooni temalt. Meil on lapsed eluaastates 16 ja 19. Aga nüüd ei loe naine seda kokkulepet millekski ja on andnud sisse hagi elatise nõudega. Öelge, palun, kui hakkan nüüd lapsele või lastele elatist maksma, saan mina tookord notari juures oleva vara jagamise vaidlustada ja oma pool majast endale? Selliselt, et kas tema maksab mulle pool majast ja siis jääb maja talle või vastupidi. Vaatamata sellele, et laste hooldusõigus on jagamata, kas on eksnaisel võimalik elatis välja nõuda ja mis ajast alates? Kas peame mõlemad kohtusse ilmuma või kui üks pool kohtusse ei ilmu, tehakse otsus ühepoolselt? Kas elatisraha nõue hakkab kehtima päevast, mil hagi kohtusse esitati?» soovib üks isa teada.

Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroo Puurits & Partnerid.

Ühisvara jagamine selliselt, et laste ema ainuomandisse jääb eelnevalt ühisvara hulka kuulunud kinnistu, ei välista kuidagi laste ema õigust nõuda laste ülalpidamiseks elatist (eeldusel, et tema on laste igapäevane kasvataja). Perekonnaseaduse  § 109 sätestab sõnaselgelt, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

Seega, kui hakkate nüüd laste ema vastava nõude alusel laste ülalpidamiseks elatist maksma, ei anna see alust nõuda ühisvara jagamise lepingu tühistamist.

Ühine hooldusõigus ei välista elatisnõude esitamist – elatist mõistetakse üldjuhul välja vanemalt, kes on laste suhtes nö lahus elav vanem ja osaleb võrreldes teise vanemaga märkimisväärselt vähem laste kasvatamises. Kui asja arutamiseks korraldatakse istung ja Teie kohtuistungile ei ilmu, siis võib kohus teha tagaseljaotsuse ehk siis rahuldada laste ema nõude elatise väljamõistmise osas. Elatis mõistetakse välja kas elatishagi kohtule esitamisest või kuni 1 aasta tagasiulatuvalt – olenevalt sellest, kuidas hagiavaldusega taotletakse.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tagasi üles